Ukuvinjelwa kweDenmark ekuhlatshweni okungokwesiko kusho okuningi ngobuzenzisi bomuntu kunokukhathalela inhlalakahle yezilwane

“Inhlalakahle yezilwane iza kuqala kunenkolo,” uMnyango Wezolimo waseDenmark wamemezela njengoba ukuvinjelwa kokuhlaba okungokwesiko kuqala ukusebenza. Kube nezinsolo ezijwayelekile zokuthi i-anti-Semitism kanye ne-Islamophobia evela kumaJuda namaSulumane, nakuba yomibili imiphakathi isakhululekile ukungenisa inyama yezilwane ezihlatshwe ngendlela yazo.

Emazweni amaningi ase-Europe, okuhlanganisa ne-UK, kuthathwa njengobuntu ukuhlaba isilwane uma sibambe ongezansi ngaphambi kokuthi sinqunywe umphimbo. Imithetho yamaSulumane neyamaJuda, nokho, idinga ukuthi isilwane sibe nempilo ngokuphelele, singaphelele, futhi siqaphele ngesikhathi sokuhlatshwa. AmaSulumane amaningi namaJuda aphikelela ngokuthi inqubo esheshayo yokuhlaba isiko igcina isilwane ekuhluphekeni. Kodwa izishoshovu zezenhlalakahle yezilwane nabasekeli bazo abavumelani.

Amanye amaJuda namaMuslim ayacasuka. Iqembu elibizwa ngokuthi iDanish Halal lichaza ukushintshwa komthetho ngokuthi “ukugxambukela okucacile kwenkululeko engokwenkolo.” "I-anti-Semitism yase-Europe ikhombisa imibala yayo yangempela," kusho ungqongqoshe wakwa-Israel.

Lezi zingxabano zingasikhanyisela ngempela isimo sethu sengqondo ngemiphakathi emincane. Ngiyakhumbula ukuthi ukwesaba mayelana nokuhlatshwa kwe-halal kwavezwa eBradford ngo-1984, i-halal yamenyezelwa njengenye yezithiyo ekuhlanganisweni kwamaSulumane kanye nomphumela wokuntuleka kokuhlanganiswa. Kodwa okuphawuleka ngempela ukungabi nandaba nokuphathwa ngonya kwezilwane ezihlatshelwe ukudla kwezwe.

Unya ludlulela esikhathini sokuphila kwezilwane ezifuywayo, kuyilapho isihluku sokuhlaba ngokwesiko sithatha imizuzu embalwa kakhulu. Ngakho-ke, izikhalazo mayelana nokuhlatshwa kwe-halal kwezinkukhu namankonyane afuywe epulazini kubukeka njengobuwula obumangalisayo.

Embhalweni wesiDanishi, lokhu kubonakala ikakhulukazi. Imboni yezingulube idla cishe wonke umuntu eYurophu ongeyena umJuda noma umSulumane, iyinjini esabekayo yokuhlupheka kwansuku zonke, naphezu kokumangala kwangaphambi kokuhlatshwa. Ungqongqoshe omusha wezoLimo, uDan Jorgensen, waphawula ukuthi amazinyane engulube angama-25 ngosuku ayafa emapulazini aseDenmark - awanawo ngisho nesikhathi sokuwathumela esilaheni; ukuthi ingxenye yengulube inezilonda ezivulekile futhi i-95% inqunywe imisila ngesihluku, okuyinto engekho emthethweni ngokuvumelana nemithetho ye-EU. Lokhu kwenziwa ngoba izingulube ziyalumana ngesikhathi zisemakhejini aminyene.

Lolu hlobo lonya luthathwa njengolufanelekile njengoba lwenzela abalimi bezingulube imali. Bambalwa kakhulu abantu ababona lokhu njengenkinga engathi sína yokuziphatha. Kunezinye izizathu ezimbili zokuhlekisa mayelana necala laseDenmark.

Okokuqala, muva nje leli lizwe beliphakathi kwentukuthelo yamazwe ngamazwe ngokuhlatshwa kwendlulamithi, eyayinobuntu ngokuphelele, kwase kuthi ngosizo lwesidumbu sayo, baqale bacwaninga ngebhayoloji, base bephakela amabhubesi, okumele ngabe ayayijabulela. Umbuzo lapha ukuthi ama-zoo anobuntu anjani ngokuvamile. Yebo, uMarius, indlulamithi eneshwa, waphila impilo emfushane engcono kakhulu futhi ejabulisa kakhulu kunanoma yiziphi izingulube eziyizigidi eziyisithupha ezizalwe futhi zihlatshwe eDenmark minyaka yonke.

Okwesibili, uJorgensen, owaphoqelela ukuvinjelwa kokuhlatshwa okuyisiko, empeleni uyisitha esibi kakhulu samapulazi emfuyo. Ochungechungeni lwezihloko nezinkulumo, wathi izimboni zaseDenmark kudingeka zihlale zihlanzekile nokuthi isimo esikhona manje asibekezeleleki. Okungenani uyabuqonda ubuzenzisi bokuhlasela kuphela unya lwezimo zokufa kwesilwane, hhayi wonke amaqiniso okuphila kwakhe.

 

shiya impendulo