Amagama ambalwa mayelana nokuguqulwa kofuzo kwemikhiqizo

Le ndatshana iyingcaphuno evela ezintweni ezigunyazwe ukuthi zishicilelwe yi-Institute for Responsible Technologies. Iqiniso elibuhlungu ngomthelela omubi wobunjiniyela bezakhi zofuzo empilweni yomuntu. I-American Academy of Environmental Medicine ikhuthaza odokotela ukuthi banikeze ukudla okungeyona i-GMO kuzo zonke iziguli. Bacaphuna ukuhlola kwezilwane okuqinisekisa ukulimala ezithweni zepheshana lamathumbu, ukonakala kwamasosha omzimba, ukuguga okusheshayo, nokungazali. Ucwaningo olufanayo kubantu lubonisa ukuthi ukudla okuguqulwa ngofuzo kushiya kanjani izinto zakho emzimbeni wethu, okungenzeka ukuthi kuyimbangela yokuthuthukiswa kwezifo ezengeziwe. Izakhi zofuzo ezikhona ku-GM soy ziyakwazi ukuguqula zibe yi-DNA ye-bacterium ehlala ngaphakathi kwethu. Izibulala-zinambuzane ezinobuthi ezivela kummbila oshintshwe izakhi ziye zatholakala egazini lowesifazane okhulelwe nombungu wengane yakhe. Inani elikhulayo lezinkinga zezempilo ezihambisana nama-GMO zethulwa okokuqala ngo-1996. Iphesenti labantu baseMelika abanezifo ezingapheli ezintathu noma ngaphezulu likhuphuke lisuka ku-7% laya ku-13% phakathi neminyaka eyi-9. Kwanda izigameko zokungezwani nokudla, i-autism, izinkinga zesistimu yokuzala, ukugaya ukudla, nokunye. Okwamanje, abukho ubufakazi obanele bokuthi ukusetshenziswa kwama-GMO kuyisici esibalulekile ekuveleni kwezinkinga ezingenhla. Nokho, odokotela abaningana basinxusa ukuba “singalindi kuze kwephuze kakhulu” futhi bathembise ukuzivikela thina nezingane zethu ezingozini ezingase zibe khona. I-American Public Health Association kanye neNurses Association baphakathi kwezinhlangano ezigxeka ukusetshenziswa kwe-GM bovine growth hormone ngoba ubisi oluvela kulezi zinkomo luqukethe amazinga aphezulu e-hormone IGF-1 (insulin-like growth factor 1), eye yaxhunyaniswa ngokuqondile. kumdlavuza. Ama-GMO angena emzimbeni unomphela Ama-GMO adluliswa impova futhi imbewu yawo ithuthwa kalula, okwenza kungenzeki ukuhlanza ngokuphelele i-genotype yethu engcolile. Ukungcola kwe-GMO okuzisakaza kuzosinda emiphumeleni yokufudumala kwembulunga yonke kanye nemfucuza yenuzi. Umthelela wayo ongaba khona mkhulu futhi usongela impilo yezizukulwane ezizayo. Ukungcoliswa kwe-GMO kubangele nokulahlekelwa kwezomnotho kubalimi abazama ukugcina izitshalo zabo zihlanzekile. Phakathi kuka-1996 no-2008, abalimi baseMelika bafafaza amakhilogremu engeziwe angama-750 million we-herbicide (ukulawula ukhula ngamakhemikhali) kuma-GMO. Ukunisela ngokweqile ngalezi zinhlobo zamakhemikhali kubangela “ukhula olukhulu” olumelana nomuthi wokubulala ukhula. Lokhu kuholela abalimi ukuthi basebenzise izibulala-khula ezinobuthi kakhulu njalo ngonyaka. Ngakho-ke, ama-GMO awawona nje umkhiqizo olimaza imvelo, kodwa futhi aqukethe izinsalela zama-herbicide anobuthi. Eminye yemithi yabo yokubulala ukhula iye yahlotshaniswa nokungazali, umdlavuza, nokungalingani kwamahomoni. Ubunjiniyela bezofuzo bufika nemiphumela emibi eyingozi Ngokuxuba izakhi zofuzo zezinhlobo ezihlukene ngokuphelele, ubunjiniyela bezakhi zofuzo bunomthelela ekwakhekeni kwemiphumela emibi. Ngaphezu kwalokho, kungakhathaliseki ukuthi yiluphi uhlobo lwezakhi zofuzo ezethulwe, yona kanye inqubo yokukhula kwezitshalo ze-GM iholela emonakalweni omkhulu, njengokwethulwa kobuthi obusha, ukungezwani komzimba, ama-carcinogens, nokushoda kwezakhi ekudleni. :

shiya impendulo