I-Psychology

Kwabaningi bethu, ukuba sodwa ngemicabango kuyinselele yangempela. Siziphatha kanjani futhi yini esiyilungele, uma nje ngandlela-thile sibalekela inkhulumomphendvulwano yangaphakathi?

Imvamisa uma sithi asenzi lutho sisuke sisho ukuthi senza into engathi shu, sibulala isikhathi. Kodwa ngomqondo ongokoqobo wokungenzi lutho, abaningi bethu benza konke okusemandleni ukuze bagweme, ngoba lapho-ke sishiywa sodwa nemicabango yethu. Lokhu kungabangela ukungakhululeki kangangokuthi ingqondo yethu iqala ngokushesha ukufuna noma yiliphi ithuba lokugwema inkhulumomphendvulwano yangaphakathi futhi ishintshele ekushukumiseni kwangaphandle.

Ukushaqeka kukagesi noma ukuzindla?

Lokhu kufakazelwa uchungechunge lwesivivinyo olwenziwa yiqembu lezazi zokusebenza kwengqondo zaseHarvard University naseNyuvesi yaseVirginia.

Kwesokuqala salezi, abafundi ababambiqhaza bacelwa ukuba bachithe imizuzu engu-15 bodwa ekamelweni elingakhululekile, elinefenisha encane futhi bacabange ngokuthile. Ngesikhathi esifanayo, banikezwa imibandela emibili: hhayi ukusukuma esihlalweni futhi bangalali. Iningi labafundi laphawula ukuthi kwakunzima ngabo ukugxila kokuthile, futhi cishe ingxenye yavuma ukuthi ukuhlola ngokwako kwakungemnandi kubo.

Ocwaningweni lwesibili, ababambiqhaza bathole ukushaqeka kukagesi okuncane endaweni yeqakala. Bacelwa ukuthi balinganise ukuthi kubuhlungu kangakanani nokuthi bazimisele yini ukukhokha imadlana ukuze bangabe besazwa lobu buhlungu. Ngemva kwalokho, abahlanganyeli kwakudingeka bachithe isikhathi bodwa, njengasekuhlolweni kokuqala, ngomehluko owodwa: uma befisa, bangaphinde babhekane nokushaqeka kukagesi.

Ukuba sodwa nemicabango yethu kubangela ukungakhululeki, ngenxa yalesi sizathu ngokushesha sibamba ama-smartphones ethu esitimeleni nasemigqeni.

Umphumela wabamangaza abacwaningi ngokwabo. Besele bebodwa, abaningi ababezimisele ukukhokha ukuze bagweme ukushokhwa ugesi ngokuzithandela bazifaka kule nqubo ebuhlungu okungenani kanye. Kwabesilisa, kwakukhona u-67% wabantu abanjalo, phakathi kwabesifazane 25%.

Imiphumela efanayo yatholwa ekuhlolweni kwabantu abadala, kuhlanganise nabaneminyaka engu-80 ubudala. “Ukuba bodwa kwabahlanganyeli abaningi kwabangela ukungakhululeki kangangokuthi bazilimaza ngokuzithandela, ukuze nje baziphazamise emicabangweni yabo,” kuphetha abacwaningi.

Kungakho, noma nini lapho sisele sodwa singenalutho esingakwenza - emotweni ehamba ngaphansi, kulayini emtholampilo, silinde indiza esikhumulweni sezindiza - ngokushesha sithatha amagajethi ethu ukuze sibulale isikhathi.

Ukuzindla: Melana Nesimo Sengqondo Esinolaka

Lesi futhi isizathu esenza abaningi bahluleke ukuzindla, kubhala intatheli yesayensi uJames Kingsland encwadini yakhe ethi The Mind of Siddhartha. Phela lapho sihlezi sivale amehlo, imicabango yethu iqala ukuzulazula ngokukhululeka, igxumagxuma isuka komunye iye komunye. Futhi umsebenzi wokuzindla ukufunda ukuqaphela ukubukeka kwemicabango bese uyiyeka. Kungale ndlela kuphela lapho singakwazi ukuthulisa ingqondo yethu.

“Abantu bavame ukucasuka lapho betshelwa ngokuqwashisa ngazo zonke izinhlangothi,” kusho uJames Kingsland. “Noma kunjalo, lena kungase kube ukuphela kwendlela yokumelana nokugeleza okunonya kwemicabango yethu. Kuphela ngokufunda ukuqaphela indlela andiza ngayo aye emuva naphambili, njengamabhola kuphinibholi, lapho singawabuka ngokungenamdlandla futhi simise lokhu kugeleza.

Ukubaluleka kokuzindla kugcizelelwa nababhali bocwaningo. “Ngaphandle kokuqeqeshwa okunjalo,” bephetha, “umuntu angase akhethe noma iyiphi into esikhundleni sokuzindla, ngisho naleyo emlimazayo futhi okufanele ayigweme ngokunengqondo.

shiya impendulo