Indlela entsha yasindisa impilo yomfana

Kuyanda okushiwoyo mayelana namathuba amangalisayo okwelashwa ngezakhi zofuzo. Le nqubo eyayisencane yasetshenziswa odokotela baseParis kumfana one-congenital sickle cell anemia. Umagazini «New England Journal of Medicine» unolwazi mayelana impumelelo ochwepheshe.

Le nqubo yenziwa ezinyangeni ezingu-15 ezedlule kumfana oneminyaka engu-13 ubudala one-sickle cell anemia. Ngenxa yalesi sifo, ubende lwakhe lwakhishwa kwase kushintshwa amalunga enyonga womabili kwafakwa awokwenziwa. Kwadingeka ampontshelwe igazi nyanga zonke.

I-Sickle cell anemia yisifo sofuzo. Isakhi sofuzo esikhubazekile sishintsha ukuma kwamangqamuzana egazi abomvu (amangqamuzana egazi abomvu) ukusuka ayindilinga kuya kusikela, okubangela ukuba anamathelene futhi ajikeleze egazini, okubangela ukulimala kwezitho zangaphakathi nezicubu futhi kubangele ukuba zithole umoya-mpilo. Lokhu kubangela ubuhlungu nokufa ngaphambi kwesikhathi, futhi ukumpontshelwa igazi njalo okusindisa ukuphila nakho kuyadingeka.

I-Hôpital Necker Enfants Malades eParis yasusa ukukhubazeka kofuzo komfana, okokuqala ngokucekela phansi umnkantsha wakhe wamathambo, lapho akhiqizwa khona. Base beyiphinda beyikhipha emangqamuzaneni omfana, kodwa ngaphambilini bawaguqula ngofuzo elabhorethri. Le nqubo yayihilela ukungenisa isakhi sofuzo esifanele kubo ngosizo lwegciwane. Umnkantsha usuvuselelekile ukuze ukhiqize amangqamuzana egazi abomvu avamile.

Inhloko yocwaningo, u-prof. UPhilippe Leboulch utshele i-BBC News ukuthi umfana, osecela eminyakeni engu-15 ubudala, uqhuba kahle futhi akabonisi zimpawu ze-sickle cell anemia. Akazizwa izimpawu futhi akadingi ukulaliswa esibhedlela. Kodwa awukho umbuzo wokuthola kabusha okugcwele okwamanje. Ukusebenza kokwelashwa kuzoqinisekiswa ngocwaningo olwengeziwe nokuhlolwa kwezinye iziguli.

UDkt. Deborah Gill waseNyuvesi yase-Oxford uqinisekile ukuthi inqubo eyenziwa ngochwepheshe baseFrance iyimpumelelo enkulu nethuba lokwelashwa okuphumelelayo kwe-sickle cell anemia.

shiya impendulo