Inyama ayizilungele izingane (ingxenye yesibili)

Ukungcoliswa kwamagciwane Nakuba amahomoni nama-antibiotic asenyameni efaka ushevu kancane ezinganeni zethu, amagciwane atholakala emikhiqizweni yezilwane angagadla ngokushesha futhi kungalindelekile. Okungcono kakhulu, zizokwenza izingane zakho zigule, okubi kakhulu, zingababulala. Uma unikeza izingane zakho inyama yezilwane, uzichaya emagciwaneni afana ne-E. coli ne-Campylobacter. Imibiko yokudliswa ushevu wenyama nezindaba zezingane ezishone ngemva kokudla inyama engcolile igcwele kwabezindaba. Cishe yonke inyama yezinkomo, izingulube, nezinkukhu eziyizigidi eziyizinkulungwane ezingu-10 ezihlatshwa e-United States unyaka ngamunye ingcoliswe amagciwane endle. Izingane zethu zisengozini yokuthola izifo ezibangelwa amagciwane enyameni ngoba amasosha azo omzimba awaqinile ngokwanele ukuvikela umzimba.

Lapho izingane ziba izisulu zamagciwane enyameni, ngokuvamile odokotela bazama ukulwa nalesi sifo ngama-antibiotics. Kodwa ngenxa yokuthi izilwane ezifuywayo ziphiwa izidakamizwa, amagciwane amaningi abangela izifo manje awakwazi ukumelana nokwelashwa ngama-antibiotic. Ngakho-ke uma unikeza izingane zakho inyama bese zingenwa uhlobo olulodwa lwamagciwane amelana, odokotela ngeke bakwazi ukuzisiza.

Ukusabalala kwamagciwane amelana nama-antibiotic Amapheshana ethu amathumbu ayikhaya lamabhaktheriya anempilo asisiza ukuba sigaye ukudla, kodwa ukudla inyama engcoliswe amagciwane amelana nama-antibiotic kungaphendula amagciwane ethu “amahle” ngokumelene nathi. Ososayensi baseBirmingham Medical School bathole ukuthi amagciwane amelana nemithi elwa namagciwane enyameni engcolile angabangela amagciwane avamile emathunjini ethu ukuthi aguquke abe yizinhlobo eziyingozi ezingahlala emathunjini ethu futhi abangele izifo eminyakeni eminingi kamuva.

Lokho uhulumeni angeke akutshele kona Ukudla inyama kuwukuzithandela, futhi imboni yenyama ngokuvamile ayilawulwa kahle, ngakho awukwazi ukuthembela kuhulumeni ukuthi agcine izingane zakho ziphephile. Uphenyo lwasePhiladelphia lwathola ukuthi “isimiso sokuhlola inyama esinamaphutha e-United States sincike kakhulu ekuzilawuleni kwemboni, sivimbele abahloli bakahulumeni ukuba bangasiqondise, sihluleka ukuvikela abathengi kuze kube yilapho sekwephuze kakhulu.”

Kunabazali abaningi abasosizini abazingane zabo ezashona ngenxa yokudla inyama engcolile futhi okwathi ngemva kwalokho baqala ukukhuluma ngokumelene nemboni ekhathalela kakhulu inzuzo kunokuphepha kwabathengi. USuzanne Keener, indodakazi yakhe eneminyaka eyisishiyagalolunye yasinda ekushayweni isifo sohlangothi izikhathi ezintathu, ukuquleka izikhathi ezingu-10 nokuhlala esibhedlela izinsuku ezingu-000 ngemva kokudla i-hamburger enegciwane, uthi: “Kufanele sitshele abakhiqizi benyama kanye noMnyango Wezolimo ukuthi sekuyisikhathi. ukuze baguqule izingqondo zabo. Imboni kumele yenze izinqumo eziphusile, ingasekelwe ekuphishekeleni inzuzo kuphela.”

Uhulumeni kanye nemboni yenyama ngeke kwethenjwa ukuthi izovikela umndeni wethu - kuwumthwalo wethu ukuvikela izingane enyameni engcolile, hhayi ukuyibeka emapuletini azo.

Izinxube Akufanele neze uphakele ingane yakho ukudla okuqukethe i-mercury, i-lead, i-arsenic, izibulala-zinambuzane, i-flame retardants. Kodwa uma uthengela umndeni wakho i-tuna, i-salmon, noma iminwe yezinhlanzi, uthola bonke lobu buthi nokunye. Uhulumeni usezikhiphile izincwadi ezixwayisa abazali ngengozi yenyama yezinhlanzi ezinganeni.

I-EPA ilinganisela ukuthi zingu-600 izingane ezizalwa ngo-000 zisengozini futhi zinezinkinga zokufunda ngenxa yokuthi omama bazo abakhulelwe noma abancelisayo babechayeka kwi-mercury lapho bedla izinhlanzi. Inyama yenhlanzi iqoqo langempela lemfucuza enobuthi, ngakho ukuphakela izingane izinhlanzi kuwukungawuphenduli futhi kuyingozi.

Ukukhuluphala Namuhla, izingane zaseMelika eziyizigidi ezingu-9 ezingaphezu kweminyaka engu-6 zikhuluphele ngokweqile, kanti izingxenye ezimbili kwezintathu zabantu abadala baseMelika bakhuluphele ngokweqile. Sonke siyazi ukuthi ukukhuluphala ngokweqile kulimaza impilo yethu engokomzimba, kodwa izingane ezikhuluphele nazo ziyahlupheka ngokwengqondo—ziyagconwa, zikhishwe inyumbazane kontanga yazo. Ukucindezeleka okungokomzimba nokucindezeleka ngokomzwelo kokuba “ingane ekhuluphele” kungase kuphazamise inhlalakahle yengane yakho.

Ngenhlanhla, ukondla izingane zethu ukudla okunomsoco olinganiselayo kuthuthukisa inhlalakahle yazo futhi kukhulisa ukuzethemba kwazo.

impilo yobuchopho Ucwaningo lukhombisa ukuthi ukusetshenziswa kwenyama nakho kungaba nomthelela omubi ekuhlakanipheni kwezingane, esikhathini esifushane nangesikhathi eside, futhi ukudla okungenanyama kungasiza izingane zifunde kangcono kunalezo ezifunda nazo. Ucwaningo olwanyatheliswa kuyi-Journal of the American Dietetic Association lwathola ukuthi nakuba i-IQ yezingane zaseMelika ingafinyeleli ku-99, isilinganiso se-IQ sezingane zaseMelika ezivela emindenini yemifino singama-116.

Ukudla inyama nakho kungaholela ezifweni ezinzima zobuchopho kamuva. Ucwaningo luye lwabonisa ukuthi ukudla amafutha ezilwane kwandisa ngokuphindwe kabili ingozi yethu yokuba nesifo i-Alzheimer's.

UDkt A. Dimas, umcwaningi owaziwayo emhlabeni wonke kanye nomongameli weNutrition Research Institute, ungumgqugquzeli wesikhathi eside wokudla okungenanyama kwezingane. Uhlelo lukaDkt. Dimas lwe-Healthy Plant Based Nutrition Programme okwamanje lusetshenziswa ezikoleni ezingu-60 ezifundazweni ezingu-12. Isifunda sesikole eFlorida esasebenzisa uhlelo lokudla okungenanyama sibone izinguquko ezinhle ezimangalisayo empilweni yomfundi nasekuphumeleleni kwezemfundo.

Ngokwe-athikili eyanyatheliswa kuyi-Miami Herald, abanye abafundi baye bathuthuka kakhulu amamaki abo ngemva kokushintshela ekudleni okusekelwe ezitshalweni. UMaria Louise Cole, umsunguli weSikole Somphakathi Sentsha Enezinkinga, uyaqinisekisa ukuthi ukudla okudla imifino kube nomphumela omuhle ekukhuthazeleni ngokomzimba nangokwengqondo kwabafundi esikoleni sakhe.

Abafundi baphinde babona ukuthuthuka okukhulu ekusebenzeni kwabo kwezemidlalo ngemuva kokukhipha inyama ekudleni kwabo. UGabriel Saintville, isikhulu esikoleni samabanga aphezulu, uthi ukuthuthuka kokudlala kwakhe kwezokusubatha kube okumangalisayo. “Ngangivame ukukhathala uma ngigijima ngijikeleza futhi ngiphakamisa izinsimbi. Manje ngizizwa ngiqinile futhi ngiyaqhubeka ngenza kanjalo.” Abafundi abaningi baze bakhuluma ngemiphumela emihle yokudla kwabo okungenanyama ngesikhathi somcimbi wokuthweswa iziqu kwesikole.

Uhlelo lukaDkt. Dimas lokudla okunempilo lubonisa lokho abazali abadla imifino abakwazi isikhathi eside - izingane zisebenza kahle kakhulu kunabafundi lapho bekhipha inyama ekudleni kwazo.

Ezinye izifo Ukondla inyama kubeka izingane engcupheni yokuchayeka kubuthi, ukukhuluphala, nokuwohloka kobuchopho. Kodwa akugcini lapho. Izingane ezidla inyama zisengozini enkulu yokuba nesifo senhliziyo, umdlavuza nesifo sikashukela kunezingane ezidla imifino.

Izifo zenhliziyo Abacwaningi bathole imithambo eqinile eholela esifweni senhliziyo ezinganeni ezineminyaka engu-7 ubudala. Lona umphumela wokusetshenziswa kwamafutha agcwele, atholakala enyameni nasemikhiqizo yobisi. Ukudla kwe-vegan akukaze kuboniswe ukuthi kudala umonakalo onjalo emzimbeni.

Cancer Inyama yezilwane iqukethe ama-carcinogens anamandla amaningana, okuhlanganisa amafutha agcwele, amaprotheni amaningi, amahomoni, ama-dioxin, i-arsenic, namanye amakhemikhali. Ukudla kwezitshalo, ngakolunye uhlangothi, kucebile ngamavithamini, ama-micronutrients, kanye ne-fiber, konke okuye kwabonakala kusiza ukuvimbela umdlavuza. Abacwaningi bathole ukuthi abadla imifino banamathuba amancane ngamaphesenti angama-25 kuya kwangama-50 okuba nomdlavuza.

Diabetes Ngokwe-Journal of the American Medical Association, amaphesenti angu-32 abafana namaphesenti angu-38 amantombazane azalwa ngonyaka ka-2000 ayoba nesifo sikashukela phakathi nokuphila kwawo. Imbangela enkulu yalolu bhubhane ukwanda okumangalisayo kokukhuluphala kwezingane, isimo esihambisana nokudliwa kwenyama.

 

shiya impendulo