Isihloko esicashile: okufanele ukwenze ngezinsuku ezibucayi ezibuhlungu

U-Bev Axford-Hawx, 46, usebenza esibhedlela futhi uthi izinsuku zakhe ezibucayi bezilokhu zinzima, kodwa akakaze azithathele phezulu.

“Ngangisebenza kwezamabhanoyi, sahamba kakhulu,” usho kanje. – Kanye njalo eminyakeni embalwa ngangiba nokuhlolwa okuphelele kwezokwelapha, kodwa kwakuhlale kwenziwa amadoda asekhulile. Bavele bahlahle amehlo abazange babone ukuthi yini engalungile ngami.”

Izinsuku zika-Bev ezinde, ezibuhlungu nezinzima ezibucayi zazikhandla ngokomzimba futhi zaba nomthelela omkhulu emsebenzini wakhe, empilweni yomuntu siqu ngisho nasekuzethembeni: “Bekungaphumuli. Njalo lapho ngenze noma ngisephathini noma ngimenywe emshadweni, ngangithandazela ukuba lolu suku lungaqondani nesikhathi sami sokuya esikhathini.”

Lapho uBev egcina esephendukela kodokotela abangongoti, odokotela bathi uzoba ngcono uma esebelethile izingane. Ngempela, ekuqaleni wazizwa ekhululekile, kodwa kamuva kwaba kubi kakhulu kunangaphambili. U-Bev wayesesaba kakade ukukhuluma nodokotela futhi wacabanga ukuthi lokhu kwakuyingxenye ebalulekile yowesifazane.

U-Ob/gyn kanye nozakwabo u-Bev Malcolm Dixon uphenya izimpawu zakhe futhi ukholelwa ukuthi ungomunye wezinkulungwane eziningi zabesifazane izimpawu zabo ezibuhlungu zihlobene nesifo sika-von Willebrand sofuzo, esikhinyabeza ihlule legazi. Isici esiyinhloko salesi sifo ukuntuleka kwamaprotheni egazini, okulisiza ukuba lishube, noma lingasebenzi kahle. Lena akuyona i-hemophilia, kodwa isifo esibi kakhulu sokopha lapho enye iphrotheni idlala indima enkulu.

Ngokuka-Dixon, kufika ku-2% wabantu emhlabeni abanezinguquko zofuzo ezibangela isifo sika-von Willebrand, kodwa bambalwa abantu abaziyo ukuthi banazo. Futhi uma amadoda engakhathazeki ngaleli qiniso nganoma iyiphi indlela, khona-ke abesifazane bazozizwa bengakhululekile ngesikhathi sokuya esikhathini nokubeletha. Udokotela uthi isikhathi sokwelashwa sivame ukuphuthelwa, ngoba abesifazane ababoni kudingekile ukugxila enkingeni yabo.

“Lapho owesifazane efinyelela ukuthomba, uya kudokotela, omnikeza amaphilisi okulawula inzalo, angasebenzi kakhulu ekulawuleni ukopha ngokwako uma kuhlotshaniswa no-von Willebrand,” kusho uDixon. – Amaphilisi awafanele, amanye anikezwa owesifazane, njalo njalo. Bazama imishanguzo eyahlukene esiza isikhathi esifushane kodwa engayilungisi inkinga unomphela.”

Izinsuku ezibucayi ezibuhlungu, "izikhukhula", isidingo sokushintsha njalo imikhiqizo yokuhlanzeka ngisho nasebusuku, ngezinye izikhathi ukuphuma kwegazi ekhaleni kanye nokulimala okunzima ngemva kokushaywa okuncane, kanye nokululama isikhathi eside ngemva kwezinqubo zamazinyo nokudweba imidwebo kuyizimpawu eziyinhloko umuntu anazo u-von Willebrand.

“Inkinga iwukuthi lapho abesifazane bebuzwa ukuthi ukuya esikhathini kungokwemvelo yini, bathi yebo, ngoba bonke abesifazane emkhayeni wabo baye baba nezikhathi ezibuhlungu,” kusho uDkt. Charles Percy, onguchwepheshe wezifo zegazi eQueen Elizabeth Hospital eBirmingham. "Kunokungavumelani okuningi mayelana nokuthi yini evamile, kodwa uma ukopha kuqhubeka izinsuku ezingaphezu kwezinhlanu noma eziyisithupha, kunengqondo ukucabangela u-von Willebrand."

E-UK, cishe abesifazane abangama-60 ngonyaka benza i-hysterectomy (ukususwa kwesibeletho). Nokho, lokhu bekungagwenywa ngokuthatha izinyathelo zokuvimbela kusenesikhathi.

“Ukube besisazi kabanzi ngesizinda sika-von Willebrand, besingeke sikugweme ukukhishwa kwesibeletho. Kodwa kumane kushaywe indiva njengesifo,” kusho uDkt. Percy.

U-Bev Axford-Hawks wanquma ukukhipha isibeletho ngaphambi kokuthi azi ngokwelashwa okungenzeka kwenkinga. Ezinsukwini ezine ngemva kokuhlinzwa, waphinde waziphonsa ezinhlungwini futhi waqala ukopha ngaphakathi. Okunye ukuhlinzwa okuphuthumayo kwakudingeka ukuze kukhishwe ihlule legazi elikhulu endaweni ye-pelvic. Wabe esehlala izinsuku ezimbili egumbini labagula kakhulu.

Ngemva kokululama, u-Bev wakhuluma nozakwabo uMalcolm Dixon, owavuma ukuthi wayenazo zonke izimpawu zesifo sika-von Willebrand.

UDkt. Percy uthi abanye besifazane bayahlomula nge-tranexamic acid yokuqala, eyehlisa ukopha, kanti abanye banikezwa i-desmopressin, enyusa amazinga amaprotheni egazi ku-von Willebrand's disease.

Impilo ka-Bev ibe ngcono ngendlela engenakulinganiswa kusukela ekukhipheni kwakhe isibeletho. Nakuba izinyathelo ezinqala kangako bezingase zigwenywe, uyajabula ngokuthi manje usengakwazi ukusebenza futhi ahlele amaholide ngokuthula, ngaphandle kokukhathazeka ngezikhathi zakhe. Okuwukuphela kokukhathazeka kukaBeth indodakazi yakhe, okungenzeka yathola lesi sifo, kodwa uBeth uzimisele ukwenza isiqiniseko sokuthi le ntombazane ayidingi ukubhekana nalokho okwakumelwe ikwenze.

Ezinye izimbangela zokuya esikhathini esibuhlungu

Kwezinye izimo, imbangela ayibonakali. Kodwa-ke, kunezimo eziningi zezokwelapha ezingenzeka kanye nezinye izindlela zokwelapha ezingabangela ukopha okukhulu kokuya esikhathini. Lokhu kubandakanya:

- Amaqanda e-Polycystic

– Izifo ezivuvukalayo zezitho ze-pelvic

- Adenomyosis

- Indlala yegilo engasebenzi kahle

- I-Polyps yomlomo wesibeletho noma i-endometrium

– Imithi yokuvikela inzalo

shiya impendulo