Imboni idukisa abathengi ngamaqanda

Ngokusekelwe esicelweni esivela ku-American Heart Association and Consumer Groups, i-Federal Trade Commission yafaka icala eNkantolo Ephakeme yase-US ukuze iphoqe imboni ukuthi igweme ukukhangisa okungamanga nokudukisayo kokuthi ukudla amaqanda akunayo imiphumela eyingozi yezempilo.

Ngokuhamba kweminyaka, ukubika nge-cholesterol kuye kwadala umonakalo omkhulu kwezomnotho ngenxa yokuncipha kokusetshenziswa kwamaqanda, ngakho-ke imboni yakha i- “National Egg Nutrition Commission” ukuze ilwe nezixwayiso zezempilo zomphakathi mayelana nezingozi zokusetshenziswa kwamaqanda.

Injongo yale khomishana yayiwukuthuthukisa lo mbono: “Abukho ubufakazi obungokwesayensi bokuthi ukudla amaqanda nganoma iyiphi indlela kwandisa ingozi yokuhlaselwa isifo senhliziyo.” INkantolo Yokudlulisa Amacala yase-United States yanquma ukuthi lokhu kwakuwukukhohlisa okuqondile nokunikeza ngamabomu ukwaziswa okungamanga nokudukisayo.

Ngisho nemboni kagwayi ayizange yenze izinto ezidelela kangako, izama nje ukwethula isici sokungabaza, iphikisa ngokuthi umbuzo wokuhlobana phakathi kokubhema nempilo usalokhu uvulekile. Imboni yamaqanda yona yenze izinsolo eziyisikhombisa, zonke ezinqunywe yizinkantolo njengamanga aluhlaza. Izazi zomthetho ziveza ukuthi imboni yamaqanda ayisekelanga nje uhlangothi olulodwa lwempikiswano yangempela, kodwa yaphika ngokuphelele ukuba khona kobufakazi besayensi.

Eminyakeni engu-36 edlule, abadayisi bamaqanda baseMelika baye bachitha amakhulu ezigidi zamaRandi ukuze bakholwe abantu ukuthi amaqanda ngeke awabulale nokuthi anempilo. Omunye wemibhalo yesu langaphakathi izishoshovu ezikwazile ukuzifunda: “Ngokuhlaselwa kwesayensi yezokudla kanye nobudlelwano bomphakathi, ucwaningo lukhombisa ukuthi ukukhangisa kuphumelele ekwehliseni ukukhathazeka kwabathengi nge-cholesterol yeqanda kanye nomthelela wayo empilweni yenhliziyo.” .

Njengamanje, baqondise abantu besifazane. Indlela yabo “yokuphatha izintokazi lapho bekhona”. Bakhokha ukubeka umkhiqizo weqanda ezinhlelweni ze-TV. Ukuhlanganisa iqanda ochungechungeni, balungele ukukhipha amadola ayisigidi. Ingxenye yesigidi ikhokhwa ekudaleni uhlelo lwezingane ngokubamba iqhaza kwamaqanda. Bazama ukukholisa izingane ukuthi iqanda ngumngane wabo. Baze bakhokhele ososayensi u-$1 ukuze bahlale futhi baphendule imibuzo efana nokuthi, “Yiluphi ucwaningo olungasiza ekuhlukaniseni amaqanda nesifo senhliziyo?”

Kusukela ekuqaleni, isitha sabo esikhulu kwakuyi-American Heart Association, abalwa nayo impi ebalulekile nge-cholesterol. I-USDA iye yajezisa kaningi imboni yamaqanda ngokugodla ulwazi olubonisa isikhundla se-American Heart Association. 

Ngempela, ungawadli amaqanda. Ngaphezu kwe-cholesterol ebangela isifo sokuqina kwemithambo yegazi, aqukethe amakhemikhali e-carcinogenic afana ne-heterocyclic amines, kanye namagciwane e-carcinogenic, i-carcinogenic retrovirus, isibonelo, futhi, yiqiniso, ukungcola kwamakhemikhali ezimbonini, i-salmonella ne-arachidonic acid.

UMichael Greger, MD

 

shiya impendulo