Asikho isithelo sasezindaweni ezishisayo esisebenza ngezindlela eziningi njengokhukhunathi. Lamantongomane ayingqayizivele asetshenziswa emhlabeni wonke ukwenza ubisi lwekakhukhunathi, ufulawa, ushukela kanye nebhotela, izinsipho ezingenakubalwa nemikhiqizo yobuhle, futhi-ke, uwoyela kakhukhunathi ungenye yezidlo ezinkulu kakhulu eMhlabeni.
Eqinisweni, imikhiqizo kakhukhunathi iye yathandwa kakhulu eNtshonalanga kangangokuthi sivame ukukhohlwa ngamantongomane esimweni sawo semvelo. Nokho, ngokwe-Coconut Research Center, ingxenye enkulu yabantu emhlabeni incike kukhukhunathi osanda kuzalwa, odliwa ngobuningi.
Ukhukhunathi unothile ngama-triglycerides, amafutha okudla aziwa ngokubangela ukuncipha kwesisindo ngenxa yejubane imizimba yethu ewagaya ngayo. Olunye ucwaningo olwanyatheliswa ngo-June 2006 kuyi-Ceylon Medical Journal, isibonelo, luthi ama-fatty acids aguqulwa ngesikhathi sokugaya abe yizinto ezisetshenziswa umzimba wethu ngokushesha, azigcinwa njengamafutha.
Ngaphezu kwalokho, ngokungafani namafutha atholakala ekudleni okufana nenyama noshizi, ama-acid anamafutha atholakala kukhukhunathi avimbela ukudla ngokweqile futhi anciphisa ukudla esikudlayo ngokunqanda indlala isikhathi eside. Inani eliphakeme lamafutha okudla kukhukhunathi liye laxhunyaniswa nempilo engcono yenhliziyo.
Ngokocwaningo olwanyatheliswa ngo-Okthoba 2008 kuyi-Journal of the American Institute of Nutrition, amavolontiya afunza ukhukhunathi njengengxenye yohlelo lwezinyanga ezine lokulahlekelwa isisindo abhekana nokwehla okuphawulekayo kumazinga e-cholesterol. Ngakho-ke uma uhlushwa i-cholesterol ephezulu, ukwengeza ukhukhunathi engeziwe ekudleni kwakho kungasiza ukuyinzinzisa.
I-coconut ingumthombo omuhle kakhulu we-fiber. Ngokwezibalo ezisemthethweni, inkomishi eyodwa yenyama kakhukhunathi iqukethe amagremu angu-7 we-fiber yokudla. Nakuba abantu abaningi bazi ukuthi i-fiber ihlanza umgudu wamathumbu futhi ingasiza ekwelapheni ukuqunjelwa, isihloko esanyatheliswa ngo-April 2009 sathola ukuthi ukudla okunothe nge-fiber kwehlisa izinga likashukela egazini, kuvimbele isifo sikashukela, kuqinise amasosha omzimba kanye - kanye nama-acids anamafutha. - yehlisa amazinga e-cholesterol egazini. Eqinisweni, ukhukhunathi ungenye yokudla okungcono kakhulu esingakudla impilo yegazi.
Ukuthuthukisa ukusebenza kobuchopho. Ukudla okukodwa kwenyama kakhukhunathi entsha kusinikeza amaphesenti angu-17 okudla okunconyiwe kwethusi kwansuku zonke, imineral trace ebalulekile eyenza kusebenze ama-enzyme anesibopho sokukhiqiza ama-neurotransmitters, amakhemikhali asetshenziswa ubuchopho ukuthumela ulwazi kusuka kwelinye ingqamuzana ukuya kwelinye. Ngalesi sizathu, ukudla okunothe ngethusi, okuhlanganisa nokhukhunathi, kungase kusivikele ekulimaleni kwengqondo okuhlobene neminyaka.
Ngaphezu kwalokho, ngo-Okthoba 2013, imiphumela yocwaningo yanyatheliswa kujenali yezokwelapha, ingqikithi yayo ukuthi amafutha aqukethwe enyameni kakhukhunathi avikela amangqamuzana ezinzwa kusuka kuma-protein plaque afaka isandla ekuqhubekeleni phambili kwesifo i-Alzheimer's.
Ukhukhunathi ukhuluphele kakhulu, ngokungafani nezinye izithelo zasezindaweni ezishisayo. Kodwa-ke, ukhukhunathi uqukethe inani eliphezulu le-potassium, insimbi, i-phosphorus, i-magnesium, i-zinc kanye ne-antioxidant selenium ebalulekile. Ngaphezu kwalokho, ukudla okukodwa kwenyama kakhukhunathi kusinikeza amaphesenti angu-60 yenani lethu lansuku zonke le-magnesium, imineral ehilelekile ekuphenduleni kwamakhemikhali amaningi emzimbeni wethu, futhi inani elikhulu lethu elintula njalo.