Izibalo ezesabekayo: ukungcoliswa komoya kuwusongo ekuphileni

Ngokombiko we-International Energy Agency, cishe abantu abayizigidi ezingu-6,5 bayafa unyaka ngamunye ngenxa yokungcola komoya! Umbiko we-World Health Organization ka-2012 wathi ukufa kwabantu abayizigidi ezingu-3,7 ngonyaka kuhlobene nokungcoliswa komoya. Ukwanda kwesibalo sabashonile ngokungangabazeki kugqamisa ubukhulu benkinga futhi kukhombisa nesidingo sokuthatha isinyathelo esiphuthumayo.

Ngokocwaningo, ukungcoliswa komoya sekuba usongo lwesine olukhulu empilweni yomuntu ngemva kokungadli kahle, ukubhema nomfutho wegazi ophakeme.

Ngokwezibalo, ukufa kubangelwa ikakhulukazi yizifo zenhliziyo nemithambo yegazi, njengesifo senhliziyo, unhlangothi, isifo se-chronic obstructive pulmonary disease, umdlavuza wamaphaphu kanye nezifo ezibangelwa amagciwane ezithinta indlela yokuphefumula ephansi ezinganeni. Ngakho, ukungcoliswa komoya kuwuphawu lomdlavuza oyingozi kakhulu emhlabeni, futhi kubhekwa kuyingozi kakhulu kunokubhema ugwayi nje.

Ukufa okuningi okubangelwa ukungcoliswa komoya kwenzeka emadolobheni athuthuke ngokushesha emashumini ambalwa eminyaka adlule.

Amadolobha angu-7 kwangu-15 anezinga eliphakeme kakhulu lokungcoliswa komoya aseNdiya, izwe eliye lakhula ngokushesha eminyakeni yamuva. I-India ithembele kakhulu emalahleni ngezidingo zayo zamandla, imvamisa iphendukela ekusebenziseni izinhlobo zamalahle ezingcole kakhulu ukugcina ijubane lokuthuthuka liqhubeka. ENdiya futhi, kunemithetho embalwa kakhulu mayelana nezimoto, futhi imililo yasemgwaqweni ingabonakala isenzeka ngenxa yokushiswa kukadoti. Ngenxa yalokhu, amadolobha amakhulu avame ukumbozwa yintuthu. ENew Delhi, ngenxa yokungcoliswa komoya, isilinganiso seminyaka yokuphila sincishiswa ngeminyaka eyi-6!

Lesi simo sibhebhethekiswa isomiso esibangelwa ukushintsha kwesimo sezulu, esidala ukuthi kukhuphuke izinhlayiya zothuli emoyeni.

Kulo lonke elaseNdiya, umjikelezo ononya wokungcoliswa komoya nokushintsha kwesimo sezulu kunemiphumela ethusayo. Isibonelo, izinguzunga zeqhwa zase-Himalaya zinikeza amanzi kubantu abangafika ezigidini ezingu-700 esifundeni sonke, kodwa ukukhishwa kwekhabhoni kanye nezinga lokushisa elikhuphukayo kubenza bancibilike kancane kancane. Njengoba bencipha, abantu bazama ukuthola enye imithombo yamanzi, kodwa izindawo ezingamaxhaphozi nemifula kuyasha.

Ukomiswa kwamaxhaphozi nakho kuyingozi ngoba izinhlayiya zothuli ezingcolisa umoya zikhuphuka zisuka ezindaweni ezomile ziye emoyeni - okwenzeka, ngokwesibonelo, edolobheni laseZabol e-Iran. Inkinga efanayo ikhona ezingxenyeni zaseCalifornia njengoba uLwandle iSalton loma ngenxa yokuxhashazwa ngokweqile kwemithombo yamanzi nokushintsha kwesimo sezulu. Lokho okwake kwaba amanzi achumayo asephenduka indawo eyincithakalo, eqeda amandla abantu abaphethwe izifo zokuphefumula.

I-Beijing iyidolobha elidume umhlaba wonke ngekhwalithi yalo yomoya eguquguqukayo kakhulu. Umdwebi ozibiza ngoMfowethu Nut wenze ucwaningo oluthokozisayo lapho ukukhombisa izinga lokungcoliswa komoya. Wazulazula edolobheni ephethe ivacuum cleaner emunca umoya. Ngemva kwezinsuku eziyi-100, wenza isitini ngezinhlayiya ezimunywe umshini wokuhlanza. Ngakho, wadlulisela emphakathini iqiniso eliphazamisayo: wonke umuntu, ehambahamba edolobheni, angaqongelela ukungcola okufanayo emzimbeni wakhe.

EBeijing, njengakuwo wonke amadolobha, abampofu bahlushwa kakhulu ukungcoliswa komoya ngenxa yokuthi abakwazi ukuthenga izinto zokuhlanza ezibizayo futhi ngokuvamile basebenzela ngaphandle, lapho bechayeka khona emoyeni ongcolile.

Ngenhlanhla, abantu bayabona ukuthi akusenakwenzeka ukubekezelela lesi simo. Izicelo zesenzo zizwakala emhlabeni wonke. Ngokwesibonelo, e-China, kunenhlangano ekhulayo yezemvelo, amalungu ayo aphikisana nekhwalithi yomoya eshaqisayo kanye nokwakhiwa kwezitshalo ezintsha zamalahle namakhemikhali. Abantu bayabona ukuthi ikusasa lizoba sengozini ngaphandle kokuthi kuthathwe izinyathelo. Uhulumeni uphendula izingcingo ngokuzama ukulimaza umnotho.

Ukuhlanza umoya ngokuvamile kulula njengokudlulisa izindinganiso ezintsha zokukhishwa kwezimoto noma ukuhlanza udoti endaweni. Isibonelo, i-New Delhi ne-New Mexico basebenzise izilawuli eziqinile zezimoto zokunciphisa intuthu.

I-International Energy Agency ithe ukunyuka kwe-7% ekutshalweni kwezimali minyaka yonke ezisombululweni zamandla ahlanzekile kungaxazulula inkinga yokungcoliswa komoya, nakuba kungase kudingeke izinyathelo ezengeziwe.

Ohulumeni emhlabeni wonke akufanele besavele bayeke ukusebenzisa amafutha enziwe, kodwa baqale ukunciphisa kakhulu ukusetshenziswa kwawo.

Inkinga iba iphuthuma nakakhulu lapho umuntu ecabangela ukukhula okulindelekile kwamadolobha esikhathini esizayo. Ngo-2050, amaphesenti angama-70 esintu azobe esehlala emadolobheni, futhi ngo-2100, inani labantu emhlabeni lingakhula cishe ngabantu abayizigidi eziyizinkulungwane ezinhlanu.

Izimpilo eziningi kakhulu zisengozini ukuqhubeka nokuhlehlisa izinguquko. Isibalo sabantu beplanethi kumele sihlangane ukulwa nokungcoliswa komoya, futhi umnikelo womuntu ngamunye uzoba obalulekile!

shiya impendulo