Uyilokho uyihlo akudlayo: ukudla kukababa ngaphambi kokukhulelwa kunendima ebalulekile empilweni yenzalo.

Omama banakwa kakhulu. Kodwa ucwaningo lubonisa ukuthi ukudla kukababa ngaphambi kokukhulelwa kungaba nendima ebaluleke ngokufanayo empilweni yengane. Ucwaningo olusha lubonisa okokuqala ukuthi amazinga e-folate kababa abaluleke kakhulu ekukhuleni nempilo yenzalo njengoba ebaluleke kakhulu kumama.

Umcwaningi uMcGill usikisela ukuthi obaba kufanele banake kakhulu indlela yabo yokuphila nokudla ngaphambi kokukhulelwa njengomama. Kunokukhathazeka mayelana nemiphumela yesikhathi eside yezidlo zamanje zaseNtshonalanga kanye nokungavikeleki kokudla.

Ucwaningo lugxile kuvithamini B9, obuye abizwe nge-folic acid. Itholakala emifino enamahlamvu aluhlaza, okusanhlamvu, izithelo kanye nenyama. Kuyaziwa ukuthi ukuze kuvinjwe ukuphuphuma kwezisu nokukhubazeka kokuzalwa, omama badinga ukuthola i-folic acid eyanele. Cishe akunakwa ukuthi ukudla kukababa kungayithinta kanjani impilo nokukhula kwengane.

“Naphezu kweqiniso lokuthi i-folic acid manje isinezelwa ekudleni okuhlukahlukene, obaba bakusasa abadla ukudla okunamafutha amaningi, abadla ukudla okusheshayo, noma abakhuluphele abakwazi ukumunca futhi basebenzise i-folic acid ngendlela efanele,” kusho ososayensi beKimmins Research Group. “Abantu abahlala enyakatho yeCanada noma kwezinye izingxenye zomhlaba ezingenakudla bangase babe sengcupheni yokuntuleka kwe-folic acid. Futhi manje kwaziwa ukuthi lokhu kungaba nemiphumela emibi kakhulu ku-embryo.

Abacwaningi bafinyelele lesi siphetho ngokusebenzisana namagundane futhi baqhathanisa inzalo yobaba ene-folic acid yokuntuleka kokudla nenzalo yobaba abakudla kwabo kwakunenani elanele levithamini. Bathola ukuthi ukushoda kwe-folic acid kababa kwakuhlotshaniswa nokwanda kokukhubazeka kokuzalwa kwezinhlobo ezihlukahlukene enzalweni yakhe, uma kuqhathaniswa nenzalo yamagundane abesilisa adla inani elanele le-folic acid.

“Samangala kakhulu ukuthola ukwanda okungamaphesenti angu-30 kokukhubazeka kokuzalwa kodoti wabesilisa abanamazinga e-folate ayentula,” kusho uDkt. Roman Lambrot, omunye wososayensi ababehilelekile kulolu cwaningo. "Sibone ukuphazamiseka kwamathambo okubi kakhulu okuhlanganisa kokubili ukukhubazeka kwe-craniofacial nokukhubazeka komgogodla."

Ucwaningo olwenziwa yiqembu likaKimmins lukhombisa ukuthi kunezingxenye ze-sperm epigenome ezizwela kakhulu indlela yokuphila kanye nokudla ikakhulukazi. Futhi lolu lwazi luboniswa kulokho okubizwa ngokuthi imephu ye-epigenomic, ethinta ukuthuthukiswa kombungu, futhi ingathinta futhi umzimba kanye nokuthuthukiswa kwezifo enzalweni esikhathini eside.

I-epigenome ingafaniswa noshintsho oluncike ezimpawu ezivela endaweni ezungezile futhi ihileleke ekuthuthukiseni izifo eziningi, kuhlanganise nomdlavuza nesifo sikashukela. Ngaphambilini kwakwaziwa ukuthi izinqubo zokusula nokulungiswa zenzeka ku-epigenome njengoba isidoda sikhula. Ucwaningo olusha lukhombisa ukuthi kanye nebalazwe lokukhula, isidoda sithwala inkumbulo ngendawo kababa, indlela adla ngayo nendlela yokuphila.

“Ucwaningo lwethu luveza ukuthi obaba kumele bacabange ngalokho abakufaka emlonyeni, ukuthi yini abayibhemayo nabaphuzayo, bakhumbule ukuthi bangabaqaphi,” kuphetha uKimmins. “Uma konke kuhamba ngendlela esithemba ngayo, isinyathelo sethu esilandelayo kuzoba ukusebenzisana nabasebenzi bomtholampilo wezobuchwepheshe bokuzala futhi sifunde ukuthi indlela yokuphila, ukudla okunempilo kanye nokukhuluphala ngokweqile kwabesilisa kuyithinta kanjani impilo yezingane zabo.”  

 

shiya impendulo