I-Veganism inempilo kunalokho obekucatshangwa ngaphambili

Odokotela baseSwitzerland bathole iqiniso elimangalisayo: inani lezithelo nemifino esetshenziswa ekudleni lilingana ngokuqondile nokuqinisa amasosha omzimba futhi, ikakhulukazi, ukunciphisa isifo sesifuba somoya.

Ngokukamagazini i-Science Daily, muva nje kuye kwatholakala okuthile okuphawulekayo kwezokwelapha. Odokotela abavela ku-National Science Foundation yaseSwitzerland (i-Swiss National Science Foundation, i-SNSF) bathole imbangela yokwanda kwezibalo ze-asthma ye-allergic eYurophu eminyakeni yamuva.

Inkinga yokwanda kwamacala okuba nesifuba somoya engezwani nawo iye yabonwa eminyakeni engu-50 edlule, kodwa eminyakeni yamuva nje eYurophu ibinzima kakhulu. Abantu abaningi bayagula. Abezindaba abaphuzi baze babiza lesi simo ngokuthi “Ubhubhane Lwe-Asthma EYurophu” - nakuba ngokombono oqinile wezokwelapha, lolu bhubhane alukabonwa.

Manje, ngenxa yemizamo yeqembu labacwaningi baseSwitzerland, odokotela baye bathola imbangela yalesi sifo nendlela efanele yokusivimbela. Kuvele ukuthi inkinga wukudla nje okungalungile, okulandelwa iningi labantu baseYurophu. Ukudla komhlali ovamile we-subcontinent akuqukethe ngaphezu kwe-0.6% ye-fiber yokudla, okuthi, ngokusho kocwaningo, akwanele ukugcina ukungatheleleki ezingeni elanele, kuhlanganise nokuqinisekisa impilo yamaphaphu.

Okuthinteka kakhulu emiphumeleni yokwehla kokuzivikela komzimba amaphaphu, athola inani elikhulu lezimbuzane ezincane ezihlala othulini lwasendlini (ngisho nothuli ngokwalo lucishe lungabonakali ngeso, ngoba lunobukhulu obungekho ngaphezu kuka-0,1 mm). Ezimweni zasemadolobheni, ifulethi ngalinye liqukethe inani elikhulu lothuli olunjalo, futhi lokho okubizwa ngokuthi "izibungu zothuli lwasendlini", ngakho-ke, odokotela bathola ukuthi ngokoqobo wonke umuntu ohlala edolobheni odla inani elinganele le-fiber yokudla usengozini enkulu - futhi ngaphezu kwakho konke, angathola isifuba somoya esiguliswayo.

Odokotela bawuphendule ngokungananazi umbuzo wokuthi kungani isifuba somoya esibangelwa yi-allergies “besilokhu sithukuthele” kule minyaka engu-50 edlule: ngenxa nje yokuthi abantu baseYurophu babesebenzisa isilinganiso sokudla okuningi kwezitshalo, futhi manje sebethanda ukudla kwenyama okunekhalori ephezulu nokudla okusheshayo. Kuyacaca ukuthi imifino kanye nabadla imifino bangakhishwa eqenjini labasengozini, kuyilapho ingozi yesifo phakathi kwabantu abangadli imifino ihambisana ngokuphambene nenani lokudla kwezitshalo okusaphelela etafuleni labo. Uma sidla izithelo nemifino eminingi, imiphumela yocwaningo ithi, amasosha omzimba anamandla.

Odokotela baseSwitzerland baye basungula ngokunembile indlela umzimba odala ngayo impendulo yokuzivikela komzimba edingekayo ukuze kuvinjwe isifuba somoya. Ukudla kwezitshalo, bathole, kuqukethe i-fiber yokudla, ebhekana nenqubo yokuvutshelwa (i-fermentation) ngaphansi kwethonya lamagciwane aqukethwe emathunjini, futhi iphenduka ibe ama-fatty chain acids. Lawa ma-acids athwalwa egazini futhi abangele ukwanda kwenani lamaseli omzimba emnkantsha. Lawa maseli - lapho evezwe imikhaza emzimbeni - athunyelwa ngumzimba emaphashini, okwenza kube lula ukungezwani komzimba. Ngakho-ke, lapho umzimba uthola i-fiber eyengeziwe, impendulo yokuzivikela komzimba iba ngcono, futhi iyancipha ingozi yezifo eziguquguqukayo, kuhlanganise nesifuba somoya.

Ukuhlolwa kwenziwa kumagundane, ngoba Amasosha omzimba ala magundane acishe afane nesomuntu. Lokhu kwenza lokhu kuhlola kubaluleke kakhulu ngokombono wesayensi.

Amagundane ahlukaniswe ngamaqembu amathathu: eyokuqala yanikezwa ukudla okunokuqukethwe okuphansi kwe-fiber yokudla - cishe i-0,3%: lena inani elihambisana nokudla komuntu ovamile waseYurophu, ongadli ngaphezu kwe-0,6% . Iqembu lesibili lanikezwa ukudla okujwayelekile, "okwanele" ngokwezindinganiso zokudla zanamuhla, okuqukethwe kwe-fiber yokudla: 4%. Iqembu lesithathu lanikezwa ukudla okunokuqukethwe okuphezulu kwe-fiber yokudla (inani eliqondile alibikwanga). Amagundane kuwo wonke amaqembu abe esechayeka ezibungwini zothuli.

Imiphumela yaqinisekisa ukuqagela kodokotela: amagundane amaningi avela eqenjini lokuqala (“isilinganiso sabantu baseYurophu”) ayenokungezwani okunamandla, ayenofinyila oluningi emaphashini awo; iqembu lesibili (“ukudla okunomsoco”) laba nezinkinga ezimbalwa; futhi eqenjini lesithathu ("ama-vegans"), umphumela wawungcono nakakhulu kunamagundane avela eqenjini eliphakathi - futhi kangcono ngokungenakuqhathaniswa kunamagundane "aseYurophu adla inyama". Ngakho-ke, kwavela ukuthi ukuze ube nempilo, umuntu akufanele ngisho adle "okwanele", ngokombono wokudla kwanamuhla, inani lezithelo nemifino, kodwa inani elikhulayo!

Inhloko yethimba labacwaningi, uBenjamin Marshland, ukhumbule ukuthi imithi yanamuhla ngaphambilini ifakazele ukuxhumana phakathi kokushoda kwe-fiber yokudla kanye nesifo somdlavuza wamathumbu. Manje, uthe, kwaqinisekiswa ngokwezokwelapha ukuthi izinqubo zebhaktheriya emathunjini zithinta ezinye izitho - kulokhu, amaphaphu. Kuvela ukuthi ukusetshenziswa kokudla kwezitshalo kubaluleke kakhulu kunalokho obekucatshangwa ngaphambili!

"Sihlela ukuqhubeka nezifundo zemitholampilo ukuze sithole kahle ukuthi ukudla, ikakhulukazi ukudla okucebile ku-fiber yokudla, kusiza umzimba ukulwa nokungezwani komzimba nokuvuvukala," kusho uMarshland.

Kodwa namuhla kuyacaca ukuthi udinga ukudla izithelo nemifino eyengeziwe uma ufuna ukuba nempilo.

 

 

shiya impendulo