Amandla okuphilisa wemvelo kamama

Abantu abaningi abahlala emadolobheni bavame ukuphuma baye emvelweni noma nini lapho kungenzeka. Ehlathini, sishiya ukuphithizela kwedolobha, siyeke ukukhathazeka, sicwiliswe endaweni yemvelo yobuhle nokuthula. Abacwaningi bathi ukuchitha isikhathi ehlathini kunezinzuzo zangempela, ezilinganisekayo kokubili nempilo engokomzimba nengokwengqondo. Umuthi ngaphandle kwemiphumela emibi!

Ukuhlala okuvamile emvelweni:

UMnyango Wezolimo, Ezamahlathi Nezokudoba waseJapane wethula igama elithi “”, okusho ukuthi “” ngokwezwi nezwi. Inkonzo ikhuthaza abantu ukuthi bavakashele amahlathi ukuze bathuthukise impilo futhi banciphise ukucindezeleka.

Ucwaningo oluningi luqinisekisa iqiniso lokuthi ukuvivinya umzimba noma ukuhamba kalula emvelweni kunciphisa ukukhiqizwa kwamahomoni okucindezeleka i-cortisol ne-adrenaline. Ukubheka izithombe zehlathi kunomphumela ofanayo kodwa ongasho lutho.

Ukuphila kwanamuhla kucebile kunanini ngaphambili: umsebenzi, isikole, izingxenye ezengeziwe, izinto zokuzilibazisa, impilo yomndeni. Ukugxila emisebenzini eminingi (ngisho nakowodwa isikhathi eside) kungasiqeda amandla ngokwengqondo. Ukuhamba emvelweni, phakathi kwezitshalo eziluhlaza, amachibi athule, izinyoni nokunye okujabulisayo kwemvelo kunikeza ubuchopho bethu ithuba lokuphumula, okusivumela ukuthi "siqalise kabusha" futhi sivuselele inqolobane yethu yokubekezela nokugxila.

. Ukuze kuvikelwe ezinambuzaneni, izitshalo zikhiqiza ama-phytoncides, anezindawo zokulwa namagciwane kanye ne-antifungal ezivikela ezifweni. Ukuhogela umoya ngokuba khona kwama-phytoncides, imizimba yethu isabela ngokwandisa inani nomsebenzi wamangqamuzana amhlophe egazi, abizwa ngokuthi amangqamuzana abulalayo emvelo. Lawa maseli abhubhisa ukutheleleka ngegciwane emzimbeni. Ososayensi baseJapane njengamanje baphenya ngomphumela ongase ube khona wokuchitha isikhathi ehlathini ekuvimbeleni izinhlobo ezithile zomdlavuza.

shiya impendulo