Okutholwe ososayensi ngokungalindelekile ngecocoa
 

Siyazi ukuthi ukhokho onobisi awuthuthukisi imizwa kuphela, kodwa futhi uyasiza kakhulu. Nayi enye ingxenye yezindaba ngalesi siphuzo.  

Kuvela ukuthi abantu baqale ukuphuza ukhokho eminyakeni eyi-1 ngaphambili kunalokho obecatshangwa ngaphambili. Ngakho-ke, ososayensi babecabanga ukuthi impucuko yasendulo eMelika Ephakathi yaqala ukuphuza inhlanganisela kabhontshisi kakhokho eminyakeni engaba ngu-500 edlule. Kepha kwavela ukuthi isiphuzo besivele saziwa eminyakeni engama-3900 edlule. Futhi yaqala ukuvivinywa eNingizimu Melika.

Lokhu kutholwa kwenziwa yiqembu lososayensi bamazwe aphesheya abavela eCanada, e-USA naseFrance.

Bahlaziya izinto ezenziwe emathuneni nasemililweni yomlilo, kufaka phakathi izitsha zobumba, izitsha namabhodlela, bathola ubufakazi bokusetshenziswa kokhokho ngamaNdiya aseMayo Chinchipe eningizimu-mpumalanga ye-Ecuador.

 

Ngokuyinhloko, abavubukuli bathole okusanhlamvu okune-starch okufana no-cocoa, iminonjana ye-theobromine alkaloid, kanye nezicucu ze-cocoa bean DNA. Izinhlamvu zesitashi zitholwe cishe kokuthathu kwezinto ezifundiwe, kufaka phakathi nocezu lomlilo lomkhumbi we-ceramic osukela eminyakeni engama-5450.

Lokhu okutholakele kwenze ukuthi kube lula ukugomela ukuthi abantu bokuqala abazama i-cocoa kwakuyizakhamizi zaseNingizimu Melika.

Futhi uma, ngemuva kokufunda lezi zindaba, ubufuna i-cocoa enongiwe nobisi, bamba iresiphi!

shiya impendulo