I-Psychology

Izazi zokusebenza kwengqondo zenze isiphetho esingalindelekile: ngezinye izikhathi kuyasiza ukucabanga ngokubi. Cabanga ukuthi maduze uzolahlekelwa okuthile okuhle, okuyigugu, okuthile okwazisa kakhulu. Ukulahlekelwa okucatshangelwayo kuyokusiza ukuba wazise lokho onakho futhi ujabule.

Isiqephu sokugcina, isahluko sokugcina, umhlangano wokugcina, ukwanga kokugcina - yonke into empilweni iphela ngolunye usuku. Ukuvalelisa kuyadabukisa, kodwa ngokuvamile ukuhlukana okuletha ukucaca empilweni yethu futhi kugcizelele okuhle okukuyo.

Iqembu lezazi zokusebenza kwengqondo eliholwa uChristine Leiaus waseYunivesithi yaseCalifornia lenza ukuhlola. Ucwaningo lwathatha inyanga. Lezi zifundo okungabafundi abenza unyaka wokuqala bezihlukene kabili. Elinye iqembu laphila le nyanga kwangathi yinyanga yokugcina yokuphila kwalo ngumfundi. Badonsela ukunaka kwezindawo nabantu abangabakhumbula. Iqembu lesibili kwakuyiqembu elilawulayo: abafundi babehlala njengenjwayelo.

Ngaphambi nangemva kokuhlolwa, abafundi bagcwalise uhlu lwemibuzo oluhlola inhlalakahle yabo engokwengqondo nokwaneliseka ngezidingo eziyisisekelo ezingokwengqondo: ukuthi bakhululeke kangakanani, baqine kangakanani futhi basondelene kangakanani nabanye. Abahlanganyeli abacabanga ukuthi ukuhamba kwabo osekuseduze babe nezinkomba ezikhulayo zempilo yengqondo. Ithemba lokuthweswa iziqu enyuvesi alizange libacasule, kodwa, kunalokho, lenza ukuphila kwaceba. Abafundi babecabanga ukuthi isikhathi sabo silinganiselwe. Lokhu kwabakhuthaza ukuthi baphile esikhathini samanje futhi bajabule kakhulu.

Kungani ungayisebenzisi njengeqhinga: cabanga ngesikhathi lapho konke sekuphelile ukuze ujabule? Yilokhu okusinika ithemba lokuhlukana nokulahlekelwa.

Siphila esikhathini samanje

Uprofesa wezengqondo waseStanford University u-Laura Carstensen uthuthukise ithiyori yokuzikhethela kwezenhlalo-ngokomzwelo, ehlola umthelela wokubona isikhathi emigomeni nasebudlelwaneni. Ukubona isikhathi njengesisetshenziswa esingenamkhawulo, sivame ukwandisa ulwazi lwethu noxhumana nabo. Siya emakilasini, sihambela imicimbi eminingi, sithola amakhono amasha. Izenzo ezinjalo ziwukutshalwa kwezimali esikhathini esizayo, okuvame ukuhlotshaniswa nokunqoba ubunzima.

Beqaphela ukuphela kwesikhathi, abantu baqala ukufuna injongo yokuphila nezindlela zokuthola ukwaneliseka.

Lapho siqonda ukuthi isikhathi silinganiselwe, sikhetha imisebenzi eletha injabulo futhi ebalulekile kithi njengamanje: ukuzijabulisa nabangane bethu abakhulu noma ukujabulela ukudla esikuthandayo. Beqaphela ukuphela kwesikhathi, abantu baqala ukufuna injongo yokuphila nezindlela zokuthola ukwaneliseka. Ukulindela ukulahlekelwa kusiqhubezela emisebenzini eletha injabulo lapha namanje.

Sisondelana nabanye

Olunye lwezifundo zikaLaura Carstensen lwalubandakanya abantu baseCalifornia abangama-400. Izifundo zazihlukaniswe ngamaqembu amathathu: abantu abasha, abaneminyaka ephakathi kanye nesizukulwane esidala. Abahlanganyeli babuzwa ukuthi ubani abangathanda ukuhlangana nabo phakathi nesigamu sehora labo lamahhala: ilungu lomndeni, umuntu osanda jwayelene naye, noma umbhali wencwadi abayifundile.

Isikhathi esisichitha nomndeni sisisiza ukuba sizizwe singcono. Ingase ingabi nayo into entsha, kodwa ngokuvamile iwukuzizwisa okujabulisayo. Ukuhlangana nomuntu omusha ojwayelene naye noma umbhali wezincwadi kunikeza ithuba lokukhula nokuthuthuka.

Ngaphansi kwezimo ezijwayelekile, u-65% wentsha ukhetha ukuhlangana nombhali, futhi u-65% wabantu asebekhulile bakhetha ukuchitha isikhathi nemindeni yabo. Lapho abahlanganyeli becelwa ukuba bacabange ngokuthuthela kwenye ingxenye yezwe emasontweni ambalwa, u-80% wabantu abasha wanquma ukuhlangana nelungu lomndeni. Lokhu kuqinisekisa inkolelo-mbono kaCarstensen: ukulindela ukuhlukana kuyasiphoqa ukuthi sibeke phambili izinto ezibalulekile.

Sidedela okwedlule

Ngokombono kaCarstensen, injabulo yethu yamanje iqhudelana nezinzuzo esingazithola esikhathini esizayo, ngokwesibonelo, ngolwazi olusha noma ukuxhumana. Kodwa akufanele sikhohlwe mayelana nokutshalwa kwezimali okwenziwe esikhathini esidlule.

Mhlawumbe uye waba nethuba lokuxoxa nomngane osekunesikhathi eside engasenandaba nawe, ngenxa nje yokuthi umazi esikoleni. Noma mhlawumbe uyangabaza ukushintsha umsebenzi wakho ngoba uzisola ngemfundo oyitholile. Ngakho, ukugcwaliseka kokuphela okuzayo kusiza ukubeka yonke into endaweni yayo.

Ngo-2014, iqembu lososayensi eliholwa nguJonel Straw lenze uchungechunge lokuhlola. Intsha yacelwa ukuba icabange ukuthi ayinaso isikhathi eside sokuphila. Lokhu kwabenza bangakhathazeki kakhulu «ngezindleko ezishisiwe» zesikhathi nemali. Injabulo ngaleso sikhathi yabonakala ibaluleke kakhulu kubo. Iqembu lokulawula lamiswa ngendlela ehlukile: isibonelo, kungenzeka kakhulu ukuthi bahlale ku-movie embi ngoba bakhokhele ithikithi.

Uma sibheka isikhathi njengesisetshenziswa esilinganiselwe, asifuni ukusichitha embhedo. Imicabango mayelana nokulahlekelwa okuzayo kanye nokwehlukana isisiza ukuthi silalele imanje. Kunjalo, ukuhlola okukhulunywa ngakho kwavumela ababambiqhaza ukuba bazuze ekuhlukaneni okucatshangelwayo ngaphandle kokuzwa umunyu wokulahlekelwa kwangempela. Nokho, lapho sebesokhukhweni lokufa, abantu bavame ukuzisola ngokuthi basebenze kanzima futhi bexhumana kancane kakhulu nabathandekayo.

Ngakho khumbula: zonke izinto ezinhle ziphela. Kwazise okwangempela.

shiya impendulo