Inyama noshizi kuyingozi njengokubhema

Ukudla okunamaprotheni amaningi phakathi neminyaka ephakathi kwandisa ingozi yokuphila nempilo ngo-74%, ngokusho kwemiphumela yocwaningo lwakamuva ngalesi sihloko, olwenziwa ososayensi baseNyuvesi yaseNingizimu California (USA).

Ukusetshenziswa njalo kokudla okunekhalori ephezulu - njengenyama noshizi - kwandisa kakhulu ingozi yokufa komdlavuza nezinye izifo, ngakho-ke ukusetshenziswa kwamaprotheni ezilwane kufanele kubhekwe njengokuyingozi, bathi. Lolu wucwaningo lokuqala emlandweni wezokwelapha ukufakazela ngokwezibalo ukuxhumana okuqondile phakathi kokudla okuphezulu kwamaprotheni ezilwane kanye nokwanda okuphawulekayo kokushona kwenani lezifo ezimbi kakhulu, ezihlanganisa umdlavuza nesifo sikashukela. Eqinisweni, imiphumela yalolu cwaningo ivuna i-veganism kanye nokubhala, "ikhalori ephansi" yokudla imifino.

Ososayensi baseMelika bathole ukuthi ukusetshenziswa kwemikhiqizo yezilwane enamaprotheni amaningi: kufaka phakathi izinhlobo ezahlukahlukene zenyama, kanye noshizi nobisi, akukhulisi nje kuphela ingozi yokufa umdlavuza izikhathi ezi-4, kodwa futhi kwandisa amathuba okuba nezinye izifo ezimbi kakhulu. 74%, futhi izikhathi eziningana kwandisa ukufa kwesifo sikashukela. Ososayensi bashicilele isiphetho sesayensi esivusa amadlingozi ephephabhukwini lesayensi i-Cellular Metabolism ngoMashi 4.

Njengomphumela wocwaningo olwathatha iminyaka ecishe ibe ngu-20, odokotela baseMelika bathola ukuthi ukudla okusesilinganisweni kwamaprotheni kuyathetheleleka kuphela uma umuntu eseneminyaka engaphezu kuka-65, kuyilapho amaprotheni kufanele alinganiselwe kuphela lapho esekhulile. Imiphumela eyingozi yokudla okunekhalori ephezulu emzimbeni, ngakho-ke, icishe ilingane nokulimala okubangelwa ukubhema.

Nakuba ukudla okudumile kwe-Paleo ne-Atkins kukhuthaza abantu ukuba badle inyama eningi, iqiniso liwukuthi ukudla inyama kubi, abacwaningi baseMelika bathi, ngisho noshizi nobisi kungcono kakhulu ukudliwa ngobuningi obulinganiselwe.

Omunye wabasunguli balolu cwaningo, uDkt, uSolwazi weGerontology uWalter Longo, uthe: “Kunombono oyiphutha wokuthi ukudla okunomsoco kuyabonakala - ngoba sonke sidla okuthile. Kodwa umbuzo awukona indlela yokwelula izinsuku ezingu-3, ​​umbuzo uwukuthi - hlobo luni lokudla ongaphila iminyaka eyi-100?

Lolu cwaningo luphinde luhluke ngoba lubheka ubudala ngokwemigomo yokudla hhayi njengesikhathi esisodwa, kodwa njengenani lamaqembu ahlukene eminyaka yobudala, ngalinye elinokudla kwalo. 

Ososayensi bathole ukuthi amaprotheni adliwe eminyakeni ephakathi akhulisa izinga le-hormone IGF-1 - i-hormone yokukhula - kodwa futhi inomthelela ekuthuthukiseni umdlavuza. Kodwa-ke, eminyakeni engu-65, izinga laleli hormone lehla kakhulu, futhi kungenzeka ukudla ukudla okunokuqukethwe okuphezulu kwamaprotheni, ngokuphepha nangezinzuzo zezempilo. Eqinisweni, iphendulela ekhanda imibono evele ikhona mayelana nokuthi abantu abaneminyaka ephakathi kufanele badle kanjani nokuthi abantu abadala kufanele badle kanjani.

Okubaluleke kakhulu kuma-vegans kanye nabadla imifino, ucwaningo olufanayo luphinde lwathola ukuthi amaprotheni asekelwe ezitshalweni (njengama-legumes) awanyusi ingozi yesifo esibi kakhulu, ngokuphambene namaprotheni ezilwane. Kuphinde kwatholakala ukuthi inani lama-carbohydrate namafutha adliwe, ngokungafani namaprotheni ezilwane, alinawo umthelela omubi empilweni futhi alinciphisi isikhathi sokuphila.

"Iningi labantu baseMelika lidla cishe amaprotheni aphindwe kabili njengoba kufanele - futhi mhlawumbe isisombululo esingcono kakhulu sale nkinga ukunciphisa amaprotheni ngokujwayelekile, futhi ikakhulukazi amaprotheni ezilwane," kusho uDkt Longo. “Kodwa asikho isidingo sokuthi wedlulele futhi uyeke ngokuphelele amaprotheni, ukuze ukwazi ukuthola ukungondleki ngokushesha.”

Watusa ukusebenzisa amaprotheni avela emithonjeni yezitshalo, kuhlanganise nemidumba. Ngokusebenza, uLongo kanye nozakwabo batusa indlela yokubala elula: ngokwesilinganiso, udinga ukudla u-0,8 g weprotheyini yemifino ngekhilogremu ngayinye yesisindo somzimba; kumuntu ojwayelekile, lokhu kulinganiselwa ku-40-50 g wamaprotheni (ama-3-4 okuphakelwa kokudla kwe-vegan).

Ungase futhi ucabange ngendlela ehlukile: uma ungatholi ngaphezu kwe-10% yekhalori yakho yansuku zonke kumaprotheni, lokhu kuvamile, ngaphandle kwalokho usengozini yezifo ezimbi. Ngasikhathi sinye, ososayensi bahlole ukusetshenziswa kwama-calories angaphezu kwama-20% avela kumaprotheni njengokuyingozi kakhulu.

Ososayensi baphinde bahlola amagundane aselabhorethri, okubenze bahlakulela izimo zokuvela komdlavuza (amagundane ampofu! Afela isayensi - i-Vegetarian). Ngokusekelwe emiphumeleni yokuhlolwa kwezinyanga ezimbili, ososayensi bathi amagundane ayedla ukudla okunama-protein aphansi, okungukuthi lawo adla amaphesenti angu-10 noma ngaphansi kwama-kilojoule awo asuka kumaprotheni ayecishe abe uhhafu wamathuba okuba nomdlavuza noma abe nezimila ezincane ezingama-45%. kunozakwabo baphakele ukudla okunamaphrotheni aphakathi nendawo naphezulu.

"Cishe sonke sihlakulela amangqamuzana anomdlavuza noma angaphambi komdlavuza esikhathini esithile empilweni yethu," kusho uDkt. Longo. "Umbuzo kuphela ukuthi kwenzekani kubo ngokulandelayo!" Ingabe ziyakhula? Esinye sezici ezibalulekile ezinqumayo lapha kuzoba inani lamaphrotheni owadlayo.  

 

 

shiya impendulo