Umculo obukhoma welula impilo

Ingabe uzizwa ungcono ngokuphawulekayo ngemva kokulalela ikhonsathi ye-acoustic ekhefi phakathi nesidlo sasemini? Ingabe uyakuzwa ukunambitheka kwempilo, ubuyela ekhaya ebusuku kakhulu ngemva kombukiso we-hip-hop? Noma mhlawumbe i-slam phambi kwesiteji ekhonsathini yensimbi yilokho nje udokotela akuyalele?

Umculo ubulokhu usiza abantu ukuphatha impilo yabo yengqondo nengokomzwelo. Futhi ucwaningo lwakamuva lusanda kuqinisekisa! Ibiphethwe nguSolwazi Wezokuziphatha uPatrick Fagan kanye no-O2, odidiyela amakhonsathi emhlabeni jikelele. Bathole ukuthi ukuya embukisweni womculo obukhoma njalo ngemva kwamasonto amabili kungathuthukisa iminyaka yokuphila!

UFagan uthe lolu cwaningo lwembule umthelela omkhulu womculo ophilayo empilweni yomuntu, injabulo kanye nenhlalakahle, nokuya masonto onke noma okungenani njalo emakhonsathini abukhoma kuyisihluthulelo semiphumela emihle. Ukuhlanganisa yonke imiphumela yocwaningo, singaphetha ngokuthi ukuya emakhonsathini anemvamisa yamasonto amabili kuyindlela efanele yokuphila isikhathi eside.

Ukuze enze lolu cwaningo, u-Fagan wanamathisela iziqapha zokushaya kwenhliziyo ezinhliziyweni zezifundo futhi wazihlola ngemva kokuqeda imisebenzi yazo yokuzilibazisa, okuhlanganisa ubusuku bekhonsathi, ukuhamba kwezinja ne-yoga.

Ingxenye engaphezu kwengxenye yabaphendulile ithe isipiliyoni sokulalela umculo obukhoma nokuhambela amakhonsathi ngesikhathi sangempela sibenza bazizwe bejabule futhi benempilo kunalapho belalela umculo nje ekhaya noma ngama-headphone. Ngokombiko ababambe iqhaza kulolu cwaningo banyuke ngo-25% ukuzethemba, banyuke ngo-25% ukusondelana nabanye, nobuhlakani bunyuke ngo-75% ngemuva kwamakhonsathi, ngokusho kombiko.

Yize imiphumela yocwaningo isivele ikhuthaza, ongoti bathi kusadingeka ucwaningo olwengeziwe, olungeke luxhaswe yinkampani yamakhonsathi. Kulindeleke ukuthi ngale ndlela kube nokwenzeka ukuthola imiphumela ekholisayo mayelana nezinzuzo ezingaba khona zezempilo zomculo obukhoma.

Kodwa-ke, umbiko oxhumanisa umculo obukhoma nemiphumela ethuthukisiwe yezempilo yengqondo senanela ucwaningo lwakamuva oluxhumanisa impilo yabantu yemizwa nempilo ende.

Ngokwesibonelo, eFinland, abacwaningi bathola ukuthi izingane ezazihlanganyela ezifundweni zokucula zazinezinga eliphakeme lokwaneliseka ngokuphila kwasesikoleni. Ukwelapha ngomculo kuye kwahlotshaniswa nemiphumela yokulala ethuthukisiwe kanye nempilo yengqondo phakathi kwabantu abane-schizophrenia.

Ngaphezu kwalokho, ngokocwaningo lweminyaka emihlanu olwenziwa ososayensi e-University College London, abantu abadala ababika ukuthi bajabule baphila isikhathi eside kunontanga yabo ngo-35% wesikhathi. U-Andrew Steptoe, umbhali oholayo walolu cwaningo, uthe: “Yebo, besilindele ukubona ukuhlobana phakathi kwendlela abantu abajabula ngayo ekuphileni kwabo kwansuku zonke neminyaka abayiphilayo, kodwa kwasimangalisa ukuthi lezi zinkomba zaba namandla kangakanani.”

Uma uthanda ukuchitha isikhathi emicimbini ephithizelayo, ungaphuthelwa yithuba lakho lokuya ekhonsathini ebukhoma kule mpelasonto futhi ube nempilo!

shiya impendulo