Ingabe kuyadingeka ngempela ukuba abantu badle inyama?

Umusho oyisicefe ongawuzwa lapho uphendula ukuthi ungumuntu odla imifino uthi: “Kodwa abantu badinga ukudla inyama!” Ake sikuthole ngokushesha lokhu, abantu akumele badle inyama. Abantu abazona izilwane ezidla inyama njengamakati, futhi abawona ama-omnivores njengamabhere noma izingulube.

Uma ngempela ucabanga ukuthi sidinga ukudla inyama, phuma uye ensimini, ugxumele emhlane wenkomo uyilume. Ngeke ukwazi ukulimaza isilwane ngamazinyo noma ngeminwe. Noma thatha inkukhu efile uzame ukuyihlafuna; amazinyo ethu awajwayele ukudla inyama eluhlaza, engaphekiwe. Empeleni siyizilwane ezidla utshani, kodwa lokho akusho ukuthi kufanele sifane nezinkomo, nezisu ezinkulu ezichitha usuku lonke zihlafuna utshani. Izinkomo ziyizilwane ezelusayo, izilwane ezidla uhlaza, futhi zidla konke ukudla kwezitshalo njengamantongomane, imbewu, izimpande, amahlumela aluhlaza, izithelo, namajikijolo.

Ngikwazi kanjani konke lokhu? Sekube nocwaningo oluningi lokuthi izinkawu zidlani. Ama-gorilla angabantu abadla imifino ngokuphelele. UDavid Reid, udokotela ovelele nowayengumeluleki weBritish Olympic Association, wake wenza ukuhlola okuncane. Embukisweni wezokwelapha, wethule izithombe ezimbili, esinye siveza amathumbu omuntu kanti esinye sibonisa amathumbu e-gorilla. Ucele ozakwabo ukuthi babheke lezi zithombe baphawule. Bonke odokotela ababelapho babecabanga ukuthi lezi zithombe ngezezitho zangaphakathi zabantu futhi akekho owayekwazi ukubona ukuthi amathumbu egorila akuphi.

Ngaphezu kuka-98% wezakhi zethu zofuzo ziyafana nezezimfene, futhi noma isiphi isihambi esivela emkhathini esizama ukuthola ukuthi siyisilwane esinjani siyosheshe sinqume ukufana kwethu nezimfene. Bayizihlobo zethu eziseduze, kodwa yiziphi izinto ezimbi esizenza kubo ema-labs. Ukuthola ukuthi kungaba yini ukudla kwethu kwemvelo, udinga ukubheka ukuthi izinkawu zidlani, zingama-vegan aphelele. Abanye badla inyama ethile ewumuhlwa, kodwa lena ingxenye encane yokudla kwabo.

UJane Goodall, usosayensi, wayehlala ehlathini nezimfene futhi wenza ucwaningo iminyaka eyishumi. Wayebheka ukuthi zidlani nokuthi zidinga ukudla okungakanani. Nokho, iqembu labantu elikholelwa ukuthi “abantu kudingeka badle inyama” lajabula kakhulu lapho libona ifilimu eyenziwe isazi semvelo uDavid Atenboer, lapho iqembu lama-gorilla lalizingela khona izinkawu ezincane. Bathi lokhu kufakazela ukuthi ngokwemvelo singabantu abadla inyama.

Ayikho incazelo ngokuziphatha kwaleli qembu lezimfene, kodwa cishe yizo ezihlukile. Ngokuyisisekelo izimfene aziyifuni inyama, aziwadli amaxoxo noma izibankwa noma ezinye izilwane ezincane. Kodwa umuhlwa nezibungu zemfene zidliwa ngenxa yokunambitheka kwazo okumnandi. Okufanele sikudle isilwane kungashiwo ngokubheka umthethosisekelo womzimba waso. Amazinyo ezinkawu, njengawethu, ajwayele ukuluma nokuhlafuna. Imihlathi yethu inyakaza ngapha nangapha ukuze kube lula le nqubo. Zonke lezi zici zibonisa ukuthi umlomo wethu ujwayele ukuhlafuna ukudla okuqinile, kwemifino, okune-fibrous.

Njengoba ukudla okunjalo kunzima ukugayeka, inqubo yokugaya iqala ngokushesha nje lapho ukudla kungena emlonyeni futhi kuhlangana namathe. Khona-ke inqwaba ehlafunwayo idlula kancane kancane emgomeni ukuze zonke izakhamzimba zimunceke. Imihlathi yezilwane ezidla inyama, njengamakati, ihlelwe ngendlela ehlukile. Ikati linezinzipho zokubamba inyamazane yalo, kanye namazinyo abukhali, angenazo izindawo eziyisicaba. Imihlathi ingakwazi ukuhamba phezulu naphansi kuphela, futhi isilwane sigwinya ukudla ngeziqephu ezinkulu. Izilwane ezinjalo aziyidingi incwadi yokupheka ukuze zigaye futhi zihlanganise ukudla.

Cabanga nje ukuthi kuzokwenzekani ngeqatha lenyama uma ulishiya lilele efasiteleni libalele. Ngokushesha izoqala ukubola futhi ikhiqize ubuthi obunobuthi. Inqubo efanayo yenzeka ngaphakathi emzimbeni, ngakho izilwane ezidla inyama zisusa udoti ngokushesha ngangokunokwenzeka. Abantu bagaya ukudla kancane kakhulu ngoba amathumbu ethu aphindwe izikhathi ezingu-12 ubude bomzimba wethu. Lokhu kuthathwa njengesinye sezizathu ezenza abadla inyama babe sengozini enkulu yomdlavuza wamathumba kunabantu abadla imifino.

Abantu baqala ukudla inyama esikhathini esithile emlandweni, kodwa kubantu abaningi emhlabeni kuze kube ekhulwini leminyaka elidlule, inyama yayiwukudla okuyivelakancane futhi abantu abaningi babedla inyama kathathu noma kane kuphela ngonyaka, ngokuvamile emikhosini emikhulu yenkolo. Futhi kwakungemva kokugqashuka kweMpi Yezwe II lapho abantu baqala ukudla inyama ngobuningi obunjalo - okubuye kuchaze ukuthi kungani isifo senhliziyo nomdlavuza kwaba yisifo esivame kakhulu kuzo zonke izifo ezibulalayo ezaziwa. Ngamunye ngamunye, zonke izaba zabadla inyama ezazakhiwe ukuthethelela ukudla kwazo zachithwa.

Futhi impikiswano engagculisi kakhulu leyo "kumele sidle inyama", futhi.

shiya impendulo