Ukuzila ukudla: okuhle nokubi

Ukuzila ukudla kuchaza ukungadli amahora ayi-16 noma ngaphezulu, inani elithile lezinsuku noma amasonto. Kunezinhlobo eziningana, isibonelo, ukuzila ukudla ngejusi yezithelo namanzi ngokwenqatshwa kokudla okuqinile; ukuzila ukudla okomile, okubandakanya ukungabi khona kwanoma yikuphi ukudla noketshezi izinsuku ezimbalwa. Ukuzila ukudla kunabo bobabili abasekeli nabaphikisi, ngamunye wabo olungile ngendlela yakhe. Kulesi sihloko, sibheka izinzuzo zesikhashana kanye nezingozi zokuzila ukudla isikhathi eside. Izizathu zokuthi kungani kunconywa ukugwema ukuzila ukudla isikhathi eside (ngaphezu kwamahora angama-48): Phakathi nokuzila ukudla, noma ukulamba, umzimba uvula “imodi yokonga amandla.” Lokhu okulandelayo kwenzeka: i-metabolism iyancipha, ukukhiqizwa kwe-cortisol kuyanda. I-Cortisol iyi-hormone yokucindezeleka ekhiqizwa izindlala zethu ze-adrenal. Ngesikhathi sokugula noma ukucindezeleka, umzimba ukhulula kakhulu le hormone kunalokho ovame ukukwenza. Amazinga aphezulu e-cortisol emzimbeni aholela emizweni yokucindezeleka ngokomzimba, ngokwengqondo nangokomzwelo. Ngokungadli isikhathi eside, umzimba ukhiqiza amahomoni egilo amancane. Izinga eliphansi lamahomoni egilo libambezela kakhulu imetabolism isiyonke. Ngesikhathi sokuzila ukudla, ama-hormone esifiso sokudla acindezelwa, kodwa athuthukiswa ngokugcwele lapho ebuyela ekudleni okujwayelekile, okuholela ekuzizweni njalo kwendlala. Ngakho-ke, nge-metabolism ehamba kancane kanye nesifiso esikhulayo, umuntu ubeka ingozi yokuthola isisindo ngokushesha. Asiqhubekele kokumnandi... Yiziphi izinzuzo zokuzila ukudla kufika emahoreni angu-48? Ucwaningo lwamagundane lubonise ukuthi ukuzila ukudla ngezikhathi ezithile kungathuthukisa ukusebenza kobuchopho ngokunciphisa ingcindezi ye-oxidative. Ingcindezi ye-oxidative (noma i-oxidative) ihlotshaniswa nokuguga kobuchopho. Lokhu kungalimaza amaseli, kukhubaze inkumbulo nekhono lokufunda. Ukuzila ukudla ngezikhathi ezithile kuye kwaboniswa ukunciphisa izinkomba eziningana zesifo senhliziyo ngokunciphisa i-triglycerides, i-low-density lipoprotein, nomfutho wegazi. Kuyafaneleka futhi ukuqaphela ukuthi ukuzila ukudla kuholela ekulahlekelweni kwesisindo, okunomthelela omuhle esimweni senhliziyo. Ukwanda kwamaseli (ukuhlukana kwabo okusheshayo) kudlala indima ebalulekile ekwakhekeni kwesimila esiyingozi. Ucwaningo oluningi oluhlola ubudlelwano bokudla nengozi yomdlavuza lusebenzisa ukwanda kwamaseli njengenkomba yokusebenza ngempumelelo. Imiphumela yocwaningo lwezilwane iqinisekisa ukuthi ukuzila ukudla kosuku olulodwa kunganciphisa ingozi yomdlavuza ngokunciphisa ukwanda kwamangqamuzana. Ukuzila ukudla kuthuthukisa i-autophagy. I-Autophagy yinqubo lapho umzimba ukhulula khona izingxenye zamaseli ezilimele nezinesici. Ngesikhathi sokuzila ukudla, inani elikhulu lamandla asetshenziswe ngaphambilini ekugayeni ligxile "ekulungiseni" kanye nenqubo yokuhlanza. Ekugcineni, isincomo esijwayelekile kubafundi bethu. Idla ukudla kwakho kokuqala ngo-9 ekuseni futhi ukudla kwakho kokugcina ngo-6 ntambama. Sekukonke, umzimba uzoba namahora angu-15 asele, okuzobe sekuvele kunomphumela omuhle ngesisindo nenhlalakahle.

shiya impendulo