Uma usizo luvela lapho ungalulindele: izindaba ezimayelana nokuthi izilwane zasendle zabasindisa kanjani abantu

Sindiswa amabhubesi

Ngo-June 2005, intombazane eneminyaka engu-12 ubudala yathunjwa amadoda amane isendleleni egodukayo iphuma esikoleni endaweni yase-Ethiopia. Ngemva kwesonto, amaphoyisa agcine ekwazile ukulandelela lapho izigebengu zigcine khona ingane: izimoto zamaphoyisa zathunyelwa ngokushesha endaweni. Ukuze zifihle ukushushiswa, izigebengu zanquma ukushintsha indawo yazo futhi zisuse intombazane endaweni yangakubo. Amabhubesi amathathu abevele elinde abathumbi abebephume lapho bekucashe khona. Izigebengu zabaleka, zashiya intombazane, kodwa kwenzeka isimangaliso: izilwane azizange zithinte ingane. Kunalokho, bamqapha ngokucophelela kwaze kwafika amaphoyisa endaweni yesigameko, base bengena ehlathini. Intombazane eyayithukile yathi abathumbi bayihleka usulu, bayishaya futhi bafuna ukuyidayisa. Amabhubesi awazange azame nokumhlasela. Isazi sezilwane sendawo sachaza ukuziphatha kwezilwane ngokuthi, mhlawumbe, ukukhala kwentombazane kukhumbuza amabhubesi ngemisindo eyenziwa amawundlu awo, futhi aphuthuma ukuyosiza umntwana. Ofakazi bokuzibonela babheka lesi sigameko njengesimangaliso sangempela.

Ivikelwe amahlengethwa

Ekupheleni kuka-2004, unogada u-Rob Hoves nendodakazi yakhe nabangane bakhe babezipholele e-Whangarei Beach eNew Zealand. Indoda ethile nezingane babechaphaza ngokunganaki emagagasini olwandle afudumele, lapho kungazelelwe bezungezwe umhlambi wamahlengethwa ayisikhombisa angama-bottlenose. “Zazinonya,” kukhumbula uRob, “zizungeza, zishaya amanzi ngemisila yazo.” URob nentombi yendodakazi yakhe uHelen babhukuda amamitha angamashumi amabili besuka kwamanye amantombazane amabili, kodwa elinye lamahlengethwa lawabamba lacwila emanzini phambi kwawo. “Ngaphinde ngathatha isinqumo sokucwila ngibone ukuthi ihlengethwa lizokwenzani ngokulandelayo, kodwa ngathi uma ngisondela eduze kwamanzi ngabona inhlanzi enkulu empunga (kamuva kwavela ukuthi kwakuwushaka omhlophe), kusho uRob. – Wabhukuda eduze kwethu, kodwa lapho ebona dolphin, waya indodakazi yakhe nomngane wakhe, ababebhukuda buqamama. Inhliziyo yami yaya ezithendeni. Ngabuka isenzo esenzeka phambi kwami ​​ngomoya ophansi, kodwa ngabona ukuthi cishe akukho engangingakwenza. Amahlengethwa asabela ngesivinini sombani: aphinde azungeza amantombazane, avimbela ushaka ukuba angasondeli, futhi awabashiyanga eminye imizuzu engamashumi amane, kuze kube yilapho ushaka elahlekelwa isithakazelo kubo. UDkt. Rochelle Konstantin, weSikole Sesayensi Yezinto Eziphilayo e-University of Auckland, waphawula: “Amahlengethwa aziwa ngokuhlale esiza izidalwa ezingenakuzisiza. Amahlengethwa e-Bottlenose adume kakhulu ngalokhu kuziphatha kokuzidela, u-Rob kanye nezingane ababa nenhlanhla yokuhlangana nakho.

Ingonyama yasolwandle esabelayo

Isakhamuzi saseCalifornia u-Kevin Hince uzibona enenhlanhla: ngenxa yengonyama yasolwandle, wakwazi ukuqhubeka ephila. Lapho eneminyaka engu-19 ubudala, ngesikhathi sokuphazamiseka kwengqondo okukhulu, insizwa ethile yaziphonsa ngaphandle kweGolden Gate Bridge eSan Francisco. Leli bhuloho lingenye yezindawo ezidume kakhulu zokuzibulala. Ngemuva kwemizuzwana emi-4 yokuwa kwamahhala, umuntu uphahlazeka emanzini ngesivinini esingaba ngu-100 km / h, uthola ukuphuka okuningi, ngemva kwalokho cishe akunakwenzeka ukusinda. “Engxenyeni yesibili yokuqala yendiza, ngabona ukuthi ngenza iphutha elibi kakhulu,” kukhumbula uKevin. Kodwa ngasinda. Naphezu kokulimala kaningi, ngakwazi ukubhukuda phezulu. Ngazamazama emagagasini, kodwa angikwazanga ukubhukuda ngize ngifike ogwini. Amanzi ayebanda. Kusenjalo, ngezwa okuthile kungithinta emlenzeni. Ngesaba, ngicabanga ukuthi ushaka, futhi ngazama ukumshaya ukuze ngimethuse. Kodwa lesi silwane sachaza isiyingi esingizungezile kuphela, satshuza futhi saqala ukungiphushela phezulu. Umuntu ohamba ngezinyawo owela ibhuloho wabona indoda eyayintanta kanye nebhubesi lasolwandle emzungeza wabe esecela usizo. Abatakuli bafike ngokushesha, kodwa uKevin usakholelwa ukuthi ukube bekungengenxa yengonyama yasolwandle esabelayo, ngabe akasindanga.

inyamazane ehlakaniphile

Ngo-February 2012, owesifazane wayehamba edolobheni lase-Oxford, e-Ohio, lapho indoda imhlasela kungazelelwe, imdonsela egcekeni lendlu eseduze futhi izama ukumklinya. Cishe wayefuna ukugebenga isisulu sakhe, kodwa lezi zinhlelo, ngenhlanhla, azizange zifezeke. Kuqhamuke inyamazane ngemuva kwehlathi egcekeni lomuzi okwasethusa isigebengu, maqede saphuthuma ukuyocasha. USergeant John Varley, owafika endaweni yesigameko, uvumile ukuthi akasikhumbuli isigameko esifana nalesi kuyo yonke iminyaka yakhe engu-17. Ngenxa yalokho, owesifazane waphunyuka enemihuzuko emincane kuphela nemihuzuko - futhi konke ngenxa yenyamazane engaziwa, efike ngesikhathi ukuzosiza.

Ukufudumeza ama-beaver

URial Guindon wase-Ontario, eCanada waya ekamu nabazali bakhe. Abazali bagibela isikebhe banquma ukuyodoba, kuyilapho indodana yabo yasala ogwini. Ngenxa yokushesha nokungasebenzi kahle komkhumbi, umkhumbi wagingqika, abantu abadala baminza phambi kwengane eyayishaqekile. Ithukile futhi ilahlekelwe, ingane yanquma ukuya edolobheni eliseduze iyocela usizo, kodwa lishona ilanga yabona ukuthi yayingeke ikwazi ukuhamba ehlathini ebusuku, okusho ukuthi yayizolala obala. Umfana owayekhathele walala phansi futhi ngokuphazima kweso wezwa “into efudumele nethambile” eduze. Enquma ukuthi kwakuyinja, uRial wazumeka. Lapho evuka ekuseni, kwatholakala ukuthi ama-beaver amathathu, anamathele kuye, amsindisa emakhazeni asebusuku.

Lezi zindaba ezimangalisayo zibonisa ukuthi, naphezu kombono osabalele wezilwane zasendle njengomthombo wosongo nengozi, sinokuningi okufanayo ngazo. Bayakwazi futhi ukubonisa ukucabangela nozwela. Bakulungele nokuvikela ababuthakathaka, ikakhulukazi lapho engalindele nhlobo usizo. Okokugcina, sincike kakhulu kuzo kunalokho esikuqaphela thina. Ngakho-ke, hhayi kuphela - bafanelwe ilungelo lokuphila impilo yabo yamahhala ekhaya lethu elivamile elibizwa ngokuthi iplanethi enguMhlaba.

 

shiya impendulo