Yikuphi ukudla okusiza ngesizini yokungezwani komzimba ne-rhinitis?

Ucwaningo olusha olushicilelwe kulo nyaka mayelana nokudla okunomsoco we-rhinoconjunctivitis (ikhala eligijima kanye namehlo alumayo) luqinisekisa ukuthi ukudla inyama kuhlotshaniswa nengozi eyengeziwe (71% noma ngaphezulu kulokhu) yezimpawu eziba zimbi.

Kodwa lokho ngeke kuwasize ama-vegans! Kunemikhiqizo ye-herbal emine enganciphisa izimpawu cishe ngesigamu:   Izimila zasolwandle. 

I-ounce yemifino yasolwandle inciphisa ingozi yokuthola lesi sifo ngo-49%.

Imifino enamaqabunga aluhlaza. 

Imifino eluhlaza ingavikela ngendlela efanayo nezimila zasolwandle. Ucwaningo luthole ukuthi abantu abanamazinga aphezulu e-carotenoid egazini labo (i-alpha-carotene, i-beta-carotene, i-canthaxanthin ne-cryptoxanthin) mancane kakhulu amathuba okuba baphathwe yizinto ezingezwani nesizini ezithile.

Imbewu yefilakisi. 

Abantu abanamazinga aphezulu ama-omega-3 fatty acids omude noma amafushane egazini mancane amathuba okuba babe ne-rhinitis eguliswa yizifo.

UMiso. 

Ithisipuni le-miso ngosuku lehlisa ingozi yokuthola lesi sifo ngo-41%. Zama ukupheka isoso enempilo futhi okumnandi. Hlanganisa kuze kube i-miso ebushelelezi, 1/4 inkomishi yerayisi elinsundu, i-apula cider uviniga, 1/4 inkomishi yamanzi, izaqathi ezi-2, ubhithirothi omncane, intshi yempande yejinja entsha, kanye nembewu yesesame esanda kuthoswa.  

 

shiya impendulo