Intsha

Kunedatha elinganiselwe ekukhuleni nasekuthuthukisweni kwentsha edla imifino, kodwa ucwaningo lwesihloko luphakamise ukuthi awukho umehluko phakathi kwabadla imifino nabangewona abangadli imifino. Emazweni aseNtshonalanga, amantombazane adla imifino athambekele ekufikeni esikhathini sokuya esikhathini ngemva kwesikhathi kancane kunalabo abangadli imifino. Nokho, akuzona zonke izifundo ezisekela lesi sitatimende. Uma, noma kunjalo, ukuqala kokuya esikhathini kwenzeka ngokubambezeleka okuncane, khona-ke lokhu nakho kunezinzuzo ezithile, njengokunciphisa ingozi yomdlavuza webele nokukhuluphala.

Ukudla kwemifino kunezinzuzo ezithile mayelana nokuba khona kokudla okubalulekile nokunomsoco ekudleni okuthathiwe. Isibonelo, intsha edla imifino iye yaqashelwa ukuthi idla i-fiber yokudla eningi, okusansimbi, i-folate, uvithamini A, novithamini C kunoontanga bayo abangadli imifino. Intsha edla imifino idla izithelo nemifino eningi, futhi idla amaswidi amancane, ukudla okusheshayo nokudla okulula okunosawoti. Izinto ezibaluleke kakhulu kwabadla imifino yi-calcium, i-vitamin D, i-iron ne-vitamin B12.

Ukudla kwemifino kuthandwa kancane phakathi kwentsha enohlobo oluthile lokungagayeki kahle; ngakho-ke, ongoti bezokudla kufanele baqaphe kakhudlwana ngamaklayenti asemancane azama ukukhawulela ukukhetha kwawo ukudla futhi abonisa izimpawu zokuphazamiseka kwemikhuba yokudla. Kodwa ngesikhathi esifanayo, ucwaningo lwakamuva lubonisa ukuthi ukukhuluma akulona iqiniso, futhi lokho ukwamukelwa kokudla kwemifino njengohlobo oluyinhloko lokudla akuholeli kunoma yikuphi ukuphazamiseka kokugaya ukudlakunalokho, ukudla kwemifino kungase kukhethwe ukuze kufihlwe ukuqunjelwa kwamanje.

Ngokugadwa nezeluleko endaweni yokuhlela ukudla, ukudla kwemifino kuyisinqumo esifanele futhi esinempilo entsheni.

shiya impendulo