Okuqukethwe
Embolism yamaphaphu
Iyini i-pulmonary embolism?
I-pulmonary embolism wukuvinjwa komthambo owodwa noma eminingi ephakela amaphaphu. Lokhu kuvaleka kuvame ukubangelwa ihlule legazi (i-phlebitis noma i-venous thrombosis) eliya emaphashini lisuka kwenye ingxenye yomzimba, ngokuvamile lisuka emilenzeni.
I-pulmonary embolism ingenzeka kubantu abanempilo.
I-pulmonary embolism ingaba yingozi kakhulu empilweni yakho. Ukwelashwa ngokushesha ngamaphilisi e-anticoagulant kunganciphisa kakhulu ingozi yokufa.
Izinkinga ze-pulmonary embolism
Ihlule legazi elakheka emithanjeni ejulile emlenzeni, okhalweni, noma engalweni libizwa ngokuthi i-deep vein thrombosis. Uma lelihlule noma ingxenye yalelihlule lihamba emgudwini wegazi liye emaphashini, lingavimba ukujikeleza kwamaphaphu, lokhu kubizwa ngokuthi i-pulmonary embolism.
Ngezinye izikhathi, i-pulmonary embolism ingabangelwa amafutha avela emnkantsheni wethambo eliphukile, ama-bubbles emoyeni, noma amaseli avela ku-tumor.
Ungayihlola kanjani?
Kubantu abanesifo samaphaphu noma isifo senhliziyo, kungase kube nzima ukukhomba ukuba khona kwe-pulmonary embolism. Uchungechunge lokuhlola, okuhlanganisa ukuhlolwa kwegazi, i-x-ray yesifuba, i-lung scan, noma i-CT scan yamaphaphu kungasiza ekuhlonzeni imbangela yezimpawu.
Izimpawu ze-pulmonary embolism
- Ubuhlungu obukhulu besifuba, obungase bubukeke njengezimpawu zokuhlaselwa yinhliziyo futhi obuqhubekayo naphezu kokuphumula.
- Ukuphefumula kungazelelwe, ukuphefumula kanzima, noma ukushaywa umoya, okungenzeka lapho uphumule noma uzikhandla.
- Ukukhwehlela, kwesinye isikhathi kube nesikhwehlela esinegazi.
- Ukujuluka ngokweqile (diaphoresis).
- Ukuvuvukala ngokuvamile emlenzeni owodwa.
- I-pulse ebuthakathaka, engavamile noma esheshayo (tachycardia).
- Umbala osasibhakabhaka emlonyeni.
- Isiyezi noma ukuquleka (ukulahlekelwa ukwazi).
Izinkinga ezingenzeka
Uma ihlule legazi likhulu, lingavimba ukugeleza kwegazi emaphashini. I-pulmonary embolism ingaholela ku:
- Ukufa.
- Ukulimala unomphela ephashini elithintekile.
- Izinga le-oxygen egazini eliphansi.
- Ukulimala kwezinye izitho ngenxa yokuntuleka kwe-oxygenation.
Abantu abasengozini ye-pulmonary embolism
Abantu abadala basengozini enkulu yokuba namahlule egazi ngenxa yalokhu:
- ukuwohloka kwama-valve emithanjeni yemilenze engezansi, okuqinisekisa ukujikeleza kwegazi okwanele kule mithambo.
– ukuphelelwa amanzi emzimbeni okungase kushube igazi futhi kubangele amahlule.
- ezinye izinkinga zezokwelapha, njengesifo senhliziyo nemithambo yegazi, umdlavuza, ukuhlinzwa noma ukushintshwa kwamalunga (ukushintshwa kwelunga). Abesifazane nabesilisa asebevele bakha amahlule egazi noma i-deep vein thrombosis (phlebitis).
Abantu abanelungu lomndeni eselivele laba namahlule egazi. Isifo esitholakala ngofuzo singaba yimbangela yokuphazamiseka kokujiya kwegazi.
Vimbela i-embolism
Kungani uvimbela? |
Iningi labantu liyalulama embolism yamaphaphu. Kodwa-ke, i-pulmonary embolism ingaba yingozi kakhulu futhi ingaholela ekufeni uma inganakekelwa ngokushesha. |
Singakwazi ukuvimbela? |
Ukuvimbela ukwakheka kwamahlule egazi, ikakhulukazi emilenzeni, kusengenye yezinyathelo eziyinhloko zokuvimbela i-pulmonary embolism. |
Izindlela eziyisisekelo zokuvimbela |
Ukungasebenzi isikhathi eside kungabangela amahlule egazi emilenzeni.
Abantu abalaliswe esibhedlela ngenxa yokuhlaselwa yinhliziyo, unhlangothi, izinkinga ezibangelwa umdlavuza, noma ukusha bangase babe sengcupheni yamahlule egazi. Ukwelashwa kwe-Anticoagulant, njengomjovo we-heparin, kunganikezwa njengendlela yokuvimbela. |
Izinyathelo zokuvimbela ukuphindeka |
Kwabanye abantu abasengozini yezinkinga noma ukuphindaphinda kwe-pulmonary embolism, isihlungi singase sibekwe ku-vena cava engaphansi. Lesi sihlungi sisiza ukuvimbela ukuqhubeka kwamahlule akheke emithanjeni yezitho ezingezansi ukuya enhliziyweni nasemaphashini. |