Ukungcoliswa kwemithombo yamanzi okuphuza

Ukungcoliswa kwemvelo yinani olikhokhayo ngokudla inyama. Ukuthuthwa kwendle, ukulahlwa kwemfucuza evela ezimbonini ezilungisa inyama kanye namapulazi emfuyo emifuleni nasezindaweni zamanzi kungenye yezimbangela eziyinhloko zokungcoliswa kwazo.

Akuseyona imfihlo kunoma ubani ukuthi imithombo yamanzi okuphuza ahlanzekile emhlabeni wethu ayigcini nje ngokungcoliswa, kodwa futhi kancane kancane iyancipha, futhi yimboni yenyama echitha amanzi ikakhulukazi.

Isazi semvelo esaziwayo uGeorg Borgström siyakuphikisa lokho Amanzi angcolile aphuma emapulazini emfuyo angcolisa imvelo ngokuphindwe kashumi kunezitamkoko zasemadolobheni nangaphezulu ngokuphindwe kathathu kunamanzi angcolile ezimbonini.

U-Pohl no-Anna Ehrlich encwadini yabo ethi Population, Resources and Environment babhala lokho kuthatha amalitha angu-60 kuphela amanzi ukuze kukhule ikhilogremu elilodwa likakolweni, futhi kusuka ku-1250 kuya ku-3000 amalitha asetshenziselwa ukukhiqizwa kwekhilogremu elilodwa lenyama!

Ngo-1973, i-New York Post yashicilela isihloko mayelana nokuchithwa kwamanzi okwesabekayo, umthombo wemvelo oyigugu, epulazini elikhulu lezinkukhu laseMelika. Leli pulazi lezinkukhu lalidla amanzi angu-400.000 cubic metres ngosuku. Lesi samba sanele ukuhlinzeka ngamanzi edolobheni elinabantu abangu-25.000!

shiya impendulo