Inyama iyisiqinisekiso sobudoda (amandla) noma Inyama iwukudla okuvamile kwabesilisa?!

“Ubaba akasenathemba!” amazwi anjalo ngokuvamile angazwakala entsheni ezodla imifino. Lapho uzama ukunamathela ekudleni kwemifino emndenini, cishe njalo ubaba onzima kakhulu ukumkholisa, ngokuvamile nguye omelana kakhulu futhi ophikisana kakhulu.

Ngemva kokuba izizukulwane ezincane emndenini sezidla imifino, imvamisa kuba omama abavame ukulalela izingxabano ezivuna ukudla kwemifino, futhi ngezinye izikhathi babe ngabadli imifino. Uma omama bekhononda, ngokuvamile kungenxa yezinkinga zempilo nangenxa yokuthi abazi ukuthi yikuphi ukudla okufanele bakupheke. Kodwa obaba abaningi kakhulu bahlala bengenandaba nokuphila okubi kwezilwane, futhi bacabangele umqondo wokuqeda ukudla inyama njengobuwula. Pho kungani kunomehluko onjalo?

Kunesisho sakudala abazali abake bathi ezinganeni ezincane uma ziwe: “Abafana abakhulu abakhali!” Ngakho ingabe amadoda nabesifazane badalwa ngendlela ehlukile, noma ingabe amadoda afundiswe ukuziphatha ngale ndlela? Kusukela lapho nje bezalwa, abanye abafana bakhuliswa abazali ukuze babe amadoda. Awuke uzwe abantu abadala bethi emantombazaneni amancane, “Pho ubani intombazane enkulu eqinile lapha?” noma “Ubani isosha lami elincane lapha?” Cabanga nje ngamagama asetshenziswa ukuchaza abafana abangahambisani nencazelo yobudoda: osisi, ababuthaka, njalo njalo. Ngokuvamile lokhu kushiwo uma umfana engaqinile ngokwanele noma ebonisa ukuthi wayesaba okuthile, ngezinye izikhathi ngisho noma umfana ebonisa ukukhathazeka ngokuthile. Kubafana asebekhulile, kunezinye izinkulumo ezibonisa indlela umfana okufanele aziphathe ngayo - kufanele abonise ukuqina kwesimilo, angabi yinkukhu eyigwala. Lapho umfana ezwa yonke le misho empilweni yakhe yonke, iphenduka ibe yisifundo esiqhubekayo sendlela indoda okufanele yenze ngayo.

Ngokwale mibono yakudala, indoda akufanele ibonise imizwa nemizwelo yayo, futhi ngisho nangokwengeziwe ifihle imicabango yayo. Uma ukholelwa kulo mbhedo, indoda kufanele ibe nenkani futhi ingabi nazwelo. Lokhu kusho ukuthi izimfanelo ezinjengobubele nokunakekela kufanele zinqatshwe njengezibonakaliso zobuthakathaka. Yiqiniso, akuwona wonke amadoda akhuliswa ngale ndlela. Kukhona abantu besilisa abadla imifino kanye nabalwela amalungelo ezilwane abaphambene ncamashi nesithombe esingenazwelo esingenhla.

Ngaxoxa namadoda ayevame ukufanela incazelo yendoda, kodwa nganquma ukushintsha. Omunye engangimazi wayethanda ukuzingela izinyoni, onogwaja nezinye izilwane zasendle. Uthi njalo uma ebuka izilwane azibulele uzizwa enecala. Waba nomuzwa ofanayo lapho elimaza kuphela isilwane esikwazile ukubaleka ukuze sife kabuhlungu. Lomuzwa wecala wamhlupha. Nokho, inkinga yakhe yangempela kwakuwukuthi wayebheka lomuzwa wecala njengophawu lobuthakathaka, okungelona ubudoda. Wayeqiniseka ukuthi uma eqhubeka nokudubula abulale izilwane, ngolunye usuku wayeyokwazi ukukwenza ngaphandle kokuzizwa enecala. Khona-ke uyofana nabo bonke abanye abazingeli. Yebo, wayengazi ukuthi bazizwa kanjani, ngoba njengaye, abazange babonise imizwa yabo. Lokhu kwaqhubeka kwaze kwaba yilapho umfana othile emtshela ukuthi ukungafuni ukubulala izilwane kuyinto evamile, wabe esevuma umngane wami ukuthi wayengakuthandi ukuzingela. Isixazululo sasilula - wayeka ukuzingela nokudla inyama, ngakho akekho owayedinga ukumbulala izilwane.

Obaba abaningi, noma ngabe abakaze baphathe isibhamu empilweni yabo, basakulokhu kudideka. Mhlawumbe ikhambi lalolu daba kumele lifunwe ndawana thize emlandweni womuntu. Abantu bokuqala babengabazingeli, kodwa ukuzingela kwakuyindlela nje yokunikeza ukudla okwengeziwe. Ngokwengxenye enkulu, ukuzingela kwakuyindlela engasebenzi kahle yokuthola ukudla. Nokho, ukubulawa kwezilwane sekuhlangene nobudoda namandla omzimba. Ngokwesibonelo, esizweni samaMasai sase-Afrika insizwa ethile yayingabhekwa njengeqhawe eliphelele kwaze kwaba yilapho ibulala ibhubesi iyodwa.

Abantu ababehola kakhulu ukudla kwakungabesifazane ababeqoqa izithelo, amajikijolo, amantongomane kanye nembewu. Ngamanye amazwi, abesifazane benza umsebenzi omningi. (Akukashintshi kangako yini kusukela ngaleso sikhathi?) Ukuzingela kubukeka sengathi kuyefana nemibuthano yanamuhla yaseshibhini yabesilisa noma ukuya emidlalweni yebhola. Kunesinye futhi isizathu esenza amadoda amaningi kunabesifazane adle inyama, iqiniso elivela njalo uma ngikhuluma neqembu lentsha. Bakholelwa ngempela ukuthi ukudla inyama, ikakhulukazi inyama ebomvu, kuyabasiza ukwakha imisipha. Abaningi babo bakholelwa ukuthi ngaphandle kwenyama bebengaba buthakathaka ekhaya nasemzimbeni. Yebo, indlovu, ubhejane kanye ne-gorilla yizibonelo eziyinhloko zalokho okwenzekayo lapho udla ukudla kwemifino kuphela.

Konke lokhu okungenhla kuchaza ukuthi kungani kunabadla imifino abaningi ngokuphindwe kabili kwabesifazane kunabesilisa. Uma ungowesifazane osemusha futhi ungadli imifino noma i-vegan, bese ulungele lezi zinhlobo zezitatimende - kufaka phakathi ezivela kubaba wakho. Ngoba ungowesifazane - uzwela kakhulu. Awucabangi ngokunengqondo - lena enye indlela yokubonisa ukuthi ukunakekelwa akudingeki. Konke kungenxa yokuthi uthandeka kakhulu - ngamanye amazwi, uthambile kakhulu, uthambile. Awuwazi amaqiniso ngoba isayensi ngeyamadoda. Okushiwo konke lokhu ukuthi awuziphathi njengendoda “ehluzekile” (engenamdlandla, engenamizwa), enobuhlakani (engenaluzwela). Manje udinga isizathu esingcono sokuba umuntu ongadli imifino noma uhlale njalo.

shiya impendulo