Bayanda abaphethwe udenga eMadeira

E-Portuguese Madeira, inani leziguli zodenga oluthwalwa omiyane liyanda. Kuze kube uLwesihlanu, lesi sifo esithathelwanayo sitholakale kubantu abayi-14. Umkhulumeli kahulumeni wasekhaya uthe bangaphezu kweshumi nambili abantu abanezimpawu zaleli gciwane abagadiwe ngodokotela.

NgoLwesine, ulwazi mayelana nokuvela kwalesi sifo esiyingozi esiqhingini siholele ekuncipheni kwezidakamizwa emakhemisi endawo emahoreni ambalwa nje. Ngokusho kweziphathimandla zeMadeira Pharmacy Association (ANFM), ukwanda kokuthengwa kwemithi exosha omiyane kuhlobene ngokuqondile namacala aqinisekisiwe omkhuhlane wodenga.

Kusukela ngoLwesine kusihlwa, iziphathimandla zikahulumeni ozibusayo waseMadeira beziqhuba umkhankaso wokwazisa ngengozi yomkhuhlane wodenga kanye nokuvikela. Imiyalezo eyisipesheli ngalesi sifo iphinde yathunyelwa emishinini yezikhulu nezinhlangano zezokuvakasha ngoLwesihlanu.

Izazi zebhayoloji zamaPutukezi zikholelwa ukuthi nakuba inani lomiyane abasakaza igciwane lodenga liye landa kakhulu eMadeira ezinsukwini zamuva, akukho ukukhathazeka ngesikhathi sokuqubuka kwesiqhingi noma ukusakazeka kwaleli gciwane ezwenikazi laseYurophu.

“Sesivele sikwazile ukuthola ukuqubuka okukhulu kwalesi sifo. Omiyane abasakaza udenga bahlala emaphethelweni esiqhingi. Sihlala silawula indawo lapho lezi zinambuzane zivele khona, ” kubika u-Paulo Almeida we-Portuguese Institute of Hygiene and Tropical Medicine.

I-Dengue fever yisifo esibangelwa amagciwane okuthi, ngenxa yokuntuleka kwemithi esebenzayo, singaholela ekufeni. Lesi sifo sihambisana nokushisa okukhulu, ukopha, ikhanda elibuhlungu, ubuhlungu emalungeni nasezinhlangeni zamehlo, kanye nokuqubuka. Leli gciwane, elitholakala ikakhulukazi emazweni ashisayo, lisakazwa umiyane i-Aedes Aegypti.

Kusukela e-Lisbon, uMarcin Zatyka (PAP)

sat/mmp/mc/

shiya impendulo