Zizwe ugcwele
Imbewu yethanga iqukethe cishe u-24% we-fiber yokudla, kuyilapho u-pulp wethanga uqukethe ama-calories angu-50 kuphela inkomishi ngayinye kanye no-0,5 g wefayibha ngamagremu angu-100.
“I-Fiber ikusiza ukuthi uzizwe ugcwele isikhathi eside, okugcina isifiso sakho sokudla siqinile ukuze udle kancane sekukonke,” kusho uchwepheshe wezokondleka nokuqina komzimba u-JJ Virgin.
Thuthukisa ukubona kwakho
Inkomishi yethanga elidayisiwe iqukethe cishe kabili inani elinconywayo lansuku zonke likavithamini A, othuthukisa ukubona okuhle, ikakhulukazi ekukhanyeni okuncane. Ngokusho kwabacwaningi base-Harvard, ivithamini itholakale ibambezela ukwehla kokusebenza kwe-retinal ezigulini ezine-retinitis pigmentosa, isifo esidala ukukhubazeka okukhulu kokubona nokuvame ukungaboni. Ibhonasi: I-Vitamin A isiza futhi ukwakha nokugcina isikhumba esinempilo, amazinyo, namathambo.
Yehlisa umfutho wegazi
Amafutha embewu yethanga agcwele ama-phytoestrogens, awusizo ekuvimbeleni umfutho wegazi ophakeme. Ucwaningo lwenziwa oluthola ukuthi amafutha embewu yethanga akwazi ukwehlisa umfutho wegazi we-systolic kanye ne-diastolic esikhathini esingamaviki angu-12.
lala kangcono
Imbewu yethanga inothile nge-tryptophan, i-amino acid ekusiza ukuthi uhlale uzolile emini futhi ulale kahle ebusuku. I-Tryptophan nayo isiza umzimba ukukhulula i-serotonin, ethuthukisa isimo sengqondo.
Zivikele ezifweni
Ithanga kanye nembewu yalo inothile nge-beta-carotene namanye ama-antioxidants avikela imizimba yethu emdlavuzeni. Imbewu ingase futhi ibe yinzuzo ikakhulukazi emadodeni. Abacwaningi baseTaiwan bathole ukuthi amafutha embewu yethanga avimba ukukhula kwe-prostate okungenampilo.
Ikota yenkomishi yembewu nayo iqukethe cishe amagremu angu-2,75 e-zinc (cishe amaphesenti angu-17 okudla okunconyiwe kwansuku zonke kwabantu abadala), okunomthelela empilweni yocansi yabesilisa. Lapho izinsizwa ocwaningweni lwase-Wayne University zikhawulela i-zinc yokudla, zaziba namazinga e-testosterone aphansi kakhulu ngemva kwamasonto angu-20.
Thuthukisa Impilo Yenhliziyo
Futhi, i-fiber yokudla etholakala emathangeni ingasiza ekuvikeleni inhliziyo yakho. Olunye ucwaningo lwaseHarvard olwenziwa ochwepheshe bezempilo abangaphezu kuka-40 lwathola ukuthi labo abadla ukudla okunefiber ephezulu babenengozi ephansi ngo-000% yokuba nesifo senhliziyo kunalabo abadla i-fiber encane.
Olunye ucwaningo olwenziwa abacwaningi baseSweden luthole ukuthi abesifazane abadla i-fiber eningi banamathuba aphansi angama-25% okuba nesifo senhliziyo kunalabo abadla i-fiber encane.
Umthombo we-Ekaterina Romanova: