I-Vegetarianism kanye nomfutho wegazi

Ukudla okusekelwe ezitshalweni kungase kwehlise umfutho wegazi, ngokusho kocwaningo olushicilelwe Feb. 24, 2014 kujenali enkulu yezokwelapha. Ingabe kufanele siyeke ngempela ukudla inyama ngaphambi kokuqala ukwelashwa?

“Ake ngicacise ngalokhu. Ukudla okune-carbohydrate encane kuwuwaka,” kusho uDkt. Neil Barnard, “kuyathandwa, kodwa akungqubuzani nesayensi, kuyiphutha, kuyimfashini. Kwesinye isikhathi kumele siphume sibheke ubufakazi.”

Qaphela: Ungabuzi uDkt. Neil Barnard mayelana nokukhawulela ukudla okunama-carbohydrate.

“Ubheka abantu emhlabeni wonke abancane, abaphile saka futhi abaphila isikhathi eside, abalandeli noma yini efana nokudla okune-carb ephansi,” usho kanje. “Bheka iJapane. AmaJapane angabantu abaphila isikhathi eside kunabo bonke. Yiziphi izintandokazi zokudla e-Japan? Badla irayisi eliningi. Siye sabheka zonke izifundo ezishicilelwe, futhi kuyiqiniso, ngokungenakuphikwa.”

Njengoba uBarnard engumlobi wezincwadi ezingu-15 ezitusa izimfanelo ezinweba ukuphila zokudla okusekelwe ezitshalweni, amazwi akhe awamangazi. U-Barnard kanye nozakwabo bashicilele ukuhlaziywa kwemeta ku-Journal ehlonishwayo ye-American Medical Association eyaqinisekisa isithembiso sezempilo esikhulu sokudla kwemifino: kwehlisa kakhulu umfutho wegazi.

Umfutho wegazi ophezulu ufinyeza izimpilo futhi ube nomthelela esifweni senhliziyo, ukwehluleka kwezinso nezinye izinkinga eziningi zempilo okufanele zigwenywe. Sekuyiminyaka sazi ukuthi ukudla imifino kanye nomfutho wegazi ophansi kuhlobene ngandlela thize, kodwa izizathu zalokhu bezingacacile.

Abantu abalandela ukudla kwemifino banomfutho wegazi ophansi kakhulu. Umphumela cishe uyingxenye yamandla emithi efanele.

Eminyakeni yamuva nje, ucwaningo oluningi mayelana nokuncika komfutho wegazi ekudleni kwemifino luye lwaqhutshwa yiNational Institutes of Health, edume kakhulu e-United States. Kuvele ukuthi abantu abakhetha ukudla kwemifino banomfutho wegazi ophansi ngokuphawulekayo kunabantu abangadli imifino. Ekugcineni, abacwaningi batusa ukucebisa ukudla ngokuqukethwe okuphezulu kwezithelo nemifino, amantongomane nobhontshisi, nakuba bengashongo ngesidingo sokuba yimifino.

“Yini entsha esikwazile ukuyithola? I-avareji enhle impela yehle,” kusho uBarnard. “I-Meta-analysis iwuhlobo olungcono kakhulu locwaningo lwesayensi. Esikhundleni sokwenza isifundo esisodwa nje, siye safingqa zonke izifundo eziphathelene nesihloko esiye sanyatheliswa.

Ngokungeziwe ezivivinyweni zokulawula eziyisikhombisa (lapho ucela abantu ukuthi bashintshe ukudla kwabo futhi baqhathanise ukusebenza kwabo nalokho kweqembu elilawulayo lama-omnivores), izifundo ezihlukene ezingu-32 zifinyeziwe. Ukuncipha komfutho wegazi lapho ushintshela ekudleni kwemifino kubaluleke kakhulu.

Kuvamile ukuthi sibone iziguli esikhungweni sethu socwaningo zifika ziphuze imithi emine ukuze zehlise umfutho wegazi, kodwa ulokhu uphezulu kakhulu. Ngakho-ke uma ukuguqulwa kokudla kunganciphisa ngempumelelo umfutho wegazi, noma okungcono nokho, kungavimbela izinkinga zomfutho wegazi, kuhle lokho ngoba akubizi lutho futhi yonke imiphumela engemihle yamukelekile - ukuncipha kwesisindo kanye ne-cholesterol ephansi! Futhi konke kungenxa yokudla kwe-vegan.

Ukudla inyama kunyusa umfutho wegazi. Uma umuntu edla inyama, kwandisa amathuba okuba nezinkinga zempilo.”

I-Committee for Responsible Medicine Research Group yashicilela elinye iphepha lezemfundo ngoFebhuwari 2014, elathola ukuthi ukudla okusekelwe enyameni kwandisa ingozi yokuthuthukisa izinhlobo ezimbili zesifo sikashukela futhi kufanele kubhekwe njengento eyingozi.

Abantu abadla ushizi namaqanda ngaphezu kwezitshalo bavame ukuba nesisindo esincane, nakuba behlala becolile kunalabo abadla inyama. Ukudla okungadliwa yimifino kuyabasiza abanye. Ukukhuluphala kungenye indaba. Sinentshisekelo yokuthi kungani abantu abadla imifino benomfutho wegazi ophansi? “Abantu abaningi bazothi yingoba ukudla okusekelwe ezitshalweni kunothe nge-potassium,” kusho uBarnard. “Kubalulekile ngempela ukwehlisa umfutho wegazi. Nokho, ngicabanga ukuthi kunesici esibaluleke kakhulu: i-viscosity yegazi lakho.”

Ukudla kwamafutha agcwele kutholakale ukuthi kuhlotshaniswa negazi le-viscous eliningi kanye nobungozi bomfutho wegazi ophezulu, ngokusho kwe-World Health Organization, uma kuqhathaniswa nokudla kwamafutha e-polyunsaturated.

U-Bernard wachaza ngombala ubhekeni wokupheka epanini elipholisa futhi liqina libe ukuqina kwe-waxy. Uthi: “Amafutha ezilwane egazini akhiqiza umphumela ofanayo. “Uma udla amafutha ezilwane, igazi lakho liya lijiya futhi libe nzima ukujikeleza. Ngakho inhliziyo kufanele isebenze kanzima ukuze igazi ligeleze. Uma ungayidli inyama, i-viscosity yegazi lakho kanye nomfutho wegazi wakho kuzokwehla. Sikholelwa ukuthi lesi yisona sizathu esikhulu.”

Izilwane ezishesha kakhulu, njengamahhashi, aziyidli inyama noma ushizi, ngakho igazi lazo lincane. Igazi labo ligeleza kahle. Njengoba wazi, abasubathi abaningi abahlala njalo emhlabeni nabo bayi-vegan. UScott Yurek ungumgijimi omangalisayo kakhulu emhlabeni. UJurek uthi ukudla okusekelwe ezitshalweni ukuphela kokudla ake wakulandela.

U-Serena Williams uyi-vegan futhi - iminyaka. Wabuzwa ukuthi uwathathaphi amaprotheni ukuze imisipha ilulame. Waphendula: “Endaweni efanayo lapho ihhashi noma inkunzi, indlovu noma indlulamithi, igorilla nanoma iyiphi enye inyamazane edla uhlaza ikuthola khona. Izilwane ezinamandla kakhulu zidla ukudla kwezitshalo. Uma ungumuntu uyakwazi ukudla okusanhlamvu, ubhontshisi ngisho nemifino enamahlamvu eluhlaza. I-Broccoli inginika cishe ingxenye eyodwa kwezintathu yeprotheni engiyidingayo.”

I-Veganism, ngendlela, akuyona ukuphela kwendlela yokwehlisa umfutho wegazi. Imikhiqizo yobisi kanye nokudla kwaseMedithera nakho kuyasebenza e-hypertension.

 

shiya impendulo