Ukunikezwa ngakunye kwesithelo esisha kunciphisa ingozi yokufa ngo-16%!

Ingxabano osekunesikhathi eside ikhona - enempilo, izithelo noma imifino - kubonakala ekugcineni ixazululwe ososayensi. Ucwaningo lwakamuva oluvela e-University College London luthole ukuthi ukudla ngakunye kwemifino emisha kunciphisa ingozi yokufa kwezimbangela zonke ngo-16%.

Ukusebenza kwengxenye yesithelo esisha kuphansi izikhathi eziningana, kodwa futhi kubalulekile. Ukudla izithelo ezintsha kanye/noma imifino engaphezu kwezintathu ngosuku kwenezela ezinzuzweni ngayinye, okuholela ekwehleni okungakholakali kokufa okungama-42%, odokotela baseBrithani batshele umphakathi jikelele.

Sekuyisikhathi eside kwaqashelwa futhi kwaqinisekiswa ucwaningo ukuthi ukusetshenziswa kwezithelo nemifino emisha kunciphisa kakhulu ingozi yokufa ngenxa yomdlavuza, isifo sikashukela, isifo senhliziyo kanye nezinye izimbangela eziningi. Ngokusho kwe-American "Journal of Epidemiology and Public Health" (incwadi yesayensi yamazwe ngamazwe ehlonishwa kakhulu), ohulumeni bamazwe amaningi kakade ngokusemthethweni - ezingeni loMnyango Wezempilo - batusa izakhamuzi zabo ukuthi zidle ukudla okuningana kwemifino nezithelo ezintsha. nsuku zonke. Isibonelo, e-Australia manje kunomkhankaso wohlelo lwe-5+2: ama-servings amahlanu emifino emisha kanye nama-servings amabili ezithelo ezintsha ngosuku. Eqinisweni, lokhu ukuqashelwa okusemthethweni kwezinzuzo ezingenakuphikwa ze-veganism kanye nokudla okuluhlaza kokudla!

Kodwa manje sekukhona enye intuthuko enqubweni yokwazisa lolu lwazi olubalulekile. Ososayensi baseBrithani, besebenzisa izibalo ezibanzi ezihlanganisa abantu abangu-65,226 (!), bakufakazela ngokugculisayo ukuthi izithelo ezintsha ezinempilo futhi, ngokwezinga elikhulu nakakhulu, ziyimifino emisha ngempela.

Ucwaningo lubonise ukuthi ukusetshenziswa kwezithelo ezifriziwe nezifakwe ethini kuyingozi futhi kwandisa ingozi yokufa ngenxa yezinto ezihlukahlukene. Ngesikhathi esifanayo, ukusetshenziswa kwemifino nezithelo eziyisikhombisa noma ngaphezulu ngosuku kunenzuzo kakhulu futhi kwandisa ukuphila; ikakhulukazi, ukudla lesi samba sokudla okusha kwezitshalo kunciphisa ingozi yomdlavuza ngama-25% kanye nesifo senhliziyo ngama-31%. Lezi izinombolo cishe ezingakholeki ekuvimbeleni izifo ezimbi kakhulu.

Ucwaningo oluyingqophamlando ngempela olwenziwe ngodokotela baseBrithani lwafakazela ngokungananazi ukuthi imifino emisha inempilo kunezithelo ezintsha. Kwatholakala ukuthi ukudla ngakunye kwemifino emisha kunciphisa ingozi yokufa kwezifo ezihlukahlukene ngo-16%, ulethisi - ngo-13%, izithelo - ngo-4%. Ososayensi bakwazi futhi ukuthola izinzuzo zokuphakelwa ngakunye kwezithelo nemifino emisha - kuze kufike kumaphesenti.

Ithebula lokunciphisa ingozi yokufa kwezifo ezihlukahlukene lapho udla phakathi nosuku inani elihlukile lokuphakelwa kwemifino nezithelo (idatha emaphakathi ngaphandle kokucabangela iphesenti lezithelo nemifino ukuze kube lula ukubala):

1. Ku-14% - ukuthatha ama-servings angu-1-3; 2. 29% - 3 kuya ku-5 ama-servings; 3. 36% - kusuka ku-5 kuya ku-7 servings; 4. 42% - kusuka ku-7 noma ngaphezulu.

Yebo, ngenxa yokuthi ukuphakelwa kwesithelo kunciphisa ingozi yokufa cishe ngo-5% akusho ukuthi kufanele udle izithelo ezingu-20 nsuku zonke ngomzamo wokuzuza ukunciphisa ngo-100% engozini yokufa! Lolu cwaningo alukhanseli izinkambiso ezivame ukwamukelwa zokuqukethwe kwekhalori enconyiwe yemikhiqizo.

Futhi, umbiko awucacisi ukuthi hlobo luni lwekhwalithi yesithelo olucatshangelwe. Kungenzeka ukuthi ukudla imifino nezithelo zendawo kuphumelela nakakhulu, kuyilapho ukudla imifino "yepulasitiki" nezithelo ezitshalwe ngaphandle kwezakhi ezanele emhlabathini noma ezimweni ezingezona ezemvelo akuseduze nenzuzo. Kodwa okubaluleke kakhulu ukuthi isayensi yanamuhla iye yafakazela ngokuthembekile ukuthi yebo, ukusetshenziswa kwansuku zonke kwenani elikhulu lemifino emisha (kanye nezithelo ezincane) kuyasiza kakhulu!

 

 

 

shiya impendulo