Ngokuba umuntu ongadli imifino, ungakwazi ukunqamula ukukhishwa kwe-CO2 ekudleni ngesigamu

Uma uyeka ukudla inyama, i-carbon footprint yakho ehlobene nokudla izokwehla ngohhafu. Lokhu ukwehla okukhulu kunalokho obekucatshangwa ngaphambilini, futhi idatha entsha ivela kudatha yezokudla evela kubantu bangempela.

Ingxenye yesine ephelele yesisi esingcolisa umoya iphuma ekukhiqizweni kokudla. Kodwa-ke, akucaci ukuthi abantu bazogcina malini ngempela uma besuka ku-steak baya kuma-tofu burger. Ngokwezilinganiso ezithile, ukuhamba ngemifino kunganciphisa lokho kukhishwa ngo-25%, kodwa konke kuncike kulokho okudlayo esikhundleni senyama. Kwezinye izimo, ukukhishwa kwekhabhoni kungase kukhuphuke. U-Peter Scarborough nozakwabo eNyuvesi yase-Oxford bathathe idatha yezokudla yangempela kubantu abangaphezu kuka-50000 e-United Kingdom futhi babala i-carbon footprint yabo yokudla. “Lona wumsebenzi wokuqala oqinisekisa futhi obala umehluko,” kusho uScarborough.

Misa ukukhishwa kwekhabhoni

Ososayensi bathole ukuthi inzuzo ingaba nkulu. Uma labo abadla amagremu angu-100 enyama ngosuku - i-rump steak encane - beba i-vegan, i-carbon footprint yabo izokwehla ngo-60%, ukunciphisa ukukhishwa kwe-carbon dioxide ngamathani angu-1,5 ngonyaka.

Nasi isithombe esingokoqobo: uma labo abadla inyama engaphezu kwamagremu angu-100 ngosuku bebenciphisa ukudla kwabo kube amagremu angu-50, umkhondo wabo ubuyokwehla ngengxenye yesithathu. Lokhu kusho ukuthi cishe ithani le-CO2 lizolondolozwa ngonyaka, cishe okufanayo nesigaba somnotho endizayo sisuka eLondon siye eNew York. Ama-Pescatarians, adla izinhlanzi kodwa angayidli inyama, anikela kuphela ngo-2,5% ngaphezulu kwesisi esingcolisa umoya kunalabo abadla imifino. I-Vegans, ngakolunye uhlangothi, "isebenza kahle" kakhulu, inikela ngama-25% ngaphansi kwekhabhoni kunabantu abadla imifino abadla amaqanda nemikhiqizo yobisi.

“Sekukonke, kunomkhuba ocacile noqinile wokwehla kwesisi esiphuma ekudleni inyama encane,” kusho uScarborough.  

Yini okufanele ugxile kuyo?

Kunezinye izindlela zokunciphisa ukukhishwa kwekhabhoni, njengokushayela kancane kanye nokundiza, kodwa izinguquko zokudla kuzoba lula kwabaningi, kusho uScarborough. “Ngicabanga ukuthi kulula ukushintsha indlela odla ngayo kunokushintsha indlela ohamba ngayo, nakuba abanye bengase bangavumelani.”

"Lolu cwaningo lubonisa izinzuzo zemvelo zokudla okuphansi kwenyama," kusho uChristopher Jones waseYunivesithi yaseCalifornia eBerkeley.

Ngo-2011, uJones waqhathanisa zonke izindlela umndeni ovamile waseMelika onganciphisa ngazo ukukhishwa kwawo. Yize ukudla bekungeyona into ekhipha isisi esikhulu kakhulu, bekukule ndawo lapho abantu abebengonga khona kakhulu ngokumosha ukudla okuncane nokudla inyama encane. UJones ubale ukuthi ukunciphisa ukukhishwa kwe-CO2 ngethani elilodwa konga phakathi kwama-$600 nama-$700.

"Abantu baseMelika balahla cishe ingxenye yesithathu yokudla abakuthengayo futhi badle ama-calories angu-30% ngaphezu kokunconywa," kusho uJones. "Endabeni yabantu baseMelika, ukuthenga nokudla okuncane kunganciphisa ukukhishwa kwegesi ngisho nangaphezu kokusika inyama."  

 

shiya impendulo