Ukulima kanye nokudla

Namuhla, umhlaba ubhekene nenselele enzima kakhulu: ukuthuthukisa ukudla okunomsoco kubo bonke. Ngokuphambene nendlela ukungondleki okuvame ukuvezwa ngayo emithonjeni yezindaba yaseNtshonalanga, lezi akuzona izindaba ezimbili ezihlukene - ukubukela phansi abampofu nokudla ngokweqile abacebile. Emhlabeni jikelele, lo mthwalo okabili uhlotshaniswa nezifo nokufa ngokudla okuningi nokuncane kakhulu. Ngakho-ke uma sikhathazekile ngokunciphisa ubumpofu, kudingeka sicabange ngokungondleki ngomqondo obanzi, nokuthi izinhlelo zezolimo zikuthinta kanjani.

Ephepheni elisanda kushicilelwa, iSikhungo SezoLimo Nezocwaningo Lwezempilo sibheke izinhlelo zezolimo eziyi-150 kusukela ekulinyweni kwezitshalo eziyisisekelo ezinamazinga aphezulu omsoco kuya ekukhuthazeni ukulima kwengadi nemizi.

Babonisa ukuthi iningi labo lalingasebenzi. Ngokwesibonelo, ukukhiqizwa kokudla okunomsoco akusho ukuthi kuzodliwa abantu abangondlekile. Imisebenzi eminingi yezolimo igxile emikhiqizweni ethile yokudla.

Isibonelo, ukuhlinzeka imindeni ngezinkomo zokwandisa imali engenayo kanye nokukhiqizwa kobisi ukuze kuthuthukiswe umsoco. Kodwa kunenye indlela kule nkinga, ehlanganisa ukuqonda ukuthi izinqubomgomo ezikhona zezolimo nokudla ziwuthinta kanjani umsoco nokuthi zingashintshwa kanjani. Umkhakha wokudla nezolimo weNhlangano Yezizwe Ezihlangene ugcizelela isidingo sokuqondiswa isimiso esithi “ungalimazi” ukuze kugwenywe imiphumela emibi engathandeki yezinqubomgomo zezolimo.

Ngisho nenqubomgomo ephumelela kakhulu ingaba nezinkinga zayo. Ngokwesibonelo, ukutshalwa kwezimali emhlabeni wonke ekukhiqizeni okusanhlamvu ekhulwini leminyaka elidlule, manje elaziwa ngokuthi inguquko eluhlaza, kwadudulela izigidi zabantu e-Asia ebumpofu nasekungondlekeni. Ngenkathi ucwaningo lubekwa phambili ngekhalori ephezulu kunezitshalo ezinothile ngama-micronutrient, lokhu kubangele ukuthi ukudla okunomsoco kubize kakhulu namuhla.

Ekupheleni kuka-2013, ngokwesekwa uMnyango Wezokuthuthukiswa Kwamazwe Ngamazwe wase-UK kanye ne-Bill & Melinda Gates Foundation, i-Global Panel on Agriculture and Food Systems yasungulwa “ukuze inikeze ubuholi obusebenzayo kubenzi bezinqumo, ikakhulukazi uhulumeni, kunqubomgomo yezolimo nokudla. kanye nokutshalwa kwezimali emazweni anemali engenayo ephansi naphakathi.”

Kuyakhuthaza ukubona ukwanda kokuhwebelana kwembulunga yonke kokuthuthukiswa komsoco.

 

shiya impendulo